Jeesus – meie aitaja

Ja Jeesuse juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale. Mk 7:32

Jeesuse elu kohta loeme, et ta tegi terveks väga palju haigeid ja vigaseid. Neid lugusid on evangeeliumid täis. Mõnikord jutustatakse ühest juhtumist üksikasjalikult, teinekord mainitakse tervendamist justkui möödaminnes. Aga mingist haigusest tervekssaamine oli ju tolle inimese jaoks suur ime, on ka praegu! Siit tuleb huvitav küsimus: kas Jeesuse nimi tervendab ka tänapäeval, kuidas on ta meie aitaja hädades ka nüüd, sest see kõik ju kestab edasi?

Minu usk ei julge sellele üheselt vastata. Siin kuskil on selge piir, kus ma oma usuga enam midagi teha ei saa. Aga kui usk tähendab ennekõike usaldust, siis tuleb selleski asjas vaid usaldada – ja see pole kerge, sest sellel piiril saan ma eriti hästi aru, kui armetu ma tükkis oma usuga tegelikult olen, abi vajan. Aga usaldan, sest tean, ja tean, sest tunnen. Tunnen, kuidas Jeesus võib just siis olla eriti lähedal. Meie aitaja.

Haigused ja surm tulid maailma koos Aadama patuga. Ma ei tea, et piiblis oleks kuskil öeldud, et nüüdsest maa ei ole enam neetud, et nüüdsest ei pea me enam palehigis oma leiba sööma, kuni jälle mullaks saame, et nüüd naised ei sünnita enam valudega, et vihavaen oleks ühest hetkest alates kõrvaldatud … Kus on seda öeldud? Ei, me elame ikka veel samas Aadama pärandis, kuid selles seisnebki meie usu ime, et Kristus tuli siia maailma, nagu see on. Ta jagab meiega sedasama maailma, on meiega meie pärandi juures, kuid saab meid aidata. Sellest kõigest päästa ja lunastada.

Meelis-Lauri Erikson