Jeesus – kurjuse võimu võitja

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!              Lk 9:62

1993. a novembris määras peapiiskop Kuno Pajula mind Keila koguduse praktikandiks. Õpetaja Jaan Jaani kinkis mulle kui oma „armsale kaasvõitlejale“ sel puhul Agenda. Ta kirjutas raamatusse pühenduseks sama salmi, mis annab mõtte paastuaja 3. pühapäevale: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!“ (Lk 9:62)

Issand Kristus kutsub Pühas Vaimus erinevaid inimesi enda kogudusse ja jagab neile igaühele omaseid vaimu- või armuande, et neid kasutada koguduse ühiseks kasuks. 

Mõni and on silmatorkavam või kõrvakostvam – mõtlen vaimulikele ja kirikumuusikutele. Mõne anni jagaja toimib tagasihoidlikumalt, kuid seda kaalukama vastutusega, olgu selleks juhatuse ja nõukogu liikmed, erinevate tööalade vastutusekandjad, vabatahtlikud. Ja mõnda ei ole üldse näha, kuid kellamehe või kirikumehe puudumine annab tunda. Ning unustada ei tohi ka sind, keda kutsutakse igapühapäevaseks kirikuliseks. Ilma sinuta kaotab kogudus üldse oma mõtte.

Olla Kristuse koguduse liige on eluaegne teekond. Sel teel võib olla tagasilööke, sihilt eksimisi, kuid kõige keerulisematel hetkedel on kohane tuletada meelde Isa sõnu kirgastamismäelt: „See on mu armas Poeg, teda kuulake!“ (Mk 9:7) Tema annab taas su teekonnale mõtte.

Õigeusu kiriku ristimistalituses esitatakse ristimiskandidaadile või ristivanematele, kes vastavad tema eest, küsimusi saatanast lahtiütlemise ja Kristusega liitmise kohta. Saatanast lahtiütlemise ajal on ristitav pöördunud näoga läände – pimeduse ilmakaare suunas. Ja siis pöörab preester ristitava ringi, näoga päikesetõusu poole: Kas sa ühendad ennast Kristusega? Ja apsiidivõlvilt vaatab vastu kõigeväeline Kristus. „Mu silmad on alati Issanda poole.“ (Ps 25:15)

Joel Siim