Jeesus – kurjuse võimu võitja

Paastuaja 3. pühapäev kannab ladinakeelset nimetust Oculi (silmad): „Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja“ (Ps 25:15). Pilgu õiges suunas hoidmisest kõneleb ka nädala juhtsalm, kus Jeesus ütleb: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile“ (Lk 9:62).
Me oleme loodud Jumala näo järgi ja meie meeledki on üks osa tema loomingust. Kõik, millele suuname oma meeled ja millele oleme avatud, mõjutab ja kujundab meid. Pole saladus, et nii heal kui kurjal on oma võlud ning sageli on raske nende vahel valida. Halb tundub sageli paeluvam, tuttavam ja ohutum – inimene ei ole ju ainult kurjuse ohver, vaid ka tema liitlane. Elu pimedamasse poolde sukeldudes haarab see meie mõistuse, tahte ja tunded, sellises olukorras on raske igatseda ja näha Jumalat. Selline hoiak meeldib hingevaenlasele, see ongi tema eesmärk.
Kui hoiame oma silmad Jumala armastusel ja tema päästetööl, kui loeme tema sõna ja võtame seda südamesse, on meil abi, mis on kurjusest suurem ja tugevam. Jeesus ise on võidelnud pimeduse võimu vastu ja alistanud selle oma ristisurma ja ülestõusmise kaudu. Tema vabastab meid pimeduse ja kurjuse köidikutest ning juhib valgusesse. Ta puhastab meie meeled halva ahmimisest ja annab vastu lootusrikka meele. Tema jagab meile kätte ka oma adrad, millega saame jumalariigi põllul tööd teha. Kuigi kurjusel on meile endiselt oma mõju, ei ole sel ristiinimese üle enam meelevalda, me oleme Jumala, mitte kurjuse riigi kodakondsed.
Tiina Janno