Jeesus äratab usule

Sõnum sellest, et Jeesus äratab meid usule, on kristlikus õpetuses ja elus suure tähtsusega. Pattulangemise tõttu puudub inimesel loomulik võime Jumalat usaldada. Märkame oma loomuses pigem mässu ja vastuseisu Jumala sõnale, tema seadustele. Seetõttu saab vaid Jumal äratada inimsüdame ja näidata teed uude osadusse temaga. Ülestõusnud Jeesus avas jüngrite mõistuse, nii et nad taipasid korraga kogu pühakirja Kristuse valguses (Lk 24:45). Samuti avas Issand purpurimüüja Lüüdia südame – ja too pani tähele evangeeliumi, mida kuulutas apostel Paulus (Ap 16:14). Ka luterlik kirik, toetudes Piiblile, tunnistab: usk tärkab seal, kus kuulutatakse Kristuse sõna ja tegutseb Püha Vaim. Patuse pöördumine Jumala poole on alati Jumala armutöö tulemus, mistõttu kogu tänugi kuulub talle.
Usk Jeesusesse teeb võimalikuks, et „inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ja nad istuvad lauas Jumala riigis“. Erinevate ilmakaarte nimetamine tähendab, et oodatud on tõepoolest kõik. Kristuse ohvriveri on valatud kõikide eest ja tema ülestõusmise vägi saab elumuutvaks kõigile, kes võtavad Issanda vastu. Kord tohid sa viibida taevasel pidusöögil koos esiisade Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga (Mt 8:11).
Kristlase lauaosadus Jumala ja tema pühadega algab juba praeguses maailmas. Issand ütleb ju: „Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga.“ (Ilm 3:20) Alati, kui jagatakse armulaua sakramenti, tuleb Jeesus erilisel viisil meie sekka.
Marek Roots