Järva praostkond pidas konverentsi

4. veebruaril toimus Järva-Jaanis Järva praostkonna korraline konverents. Külalisena pidas piiblitunni Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu.

Pandeemia piirangud lubasid Järva praostkonna vaimulikel tavapärast elu järgida – on traditsiooniks kujunenud, et konverentsile kogunetakse kaks korda aastas, veebruaris ja novembris. 

Konverents algas jumalateenistusega Järva-Jaani kirikus. Teenisid praost Katrin-Helena Melder ja abipraost Tõnu Linnasmäe, kes ka jutlustas. Päev jätkus pastoraadis, kus Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasaluga uuriti eeloleva pühapäeva piiblitekste, et jutluseks mõtteid koguda.

Kuna praegu on aruannete kirjutamise aeg ja äsja avatud uus e-aruandluskeskkond, siis oli virtuaalsilla vahendusel kohal asekantsler Ülle Keel, et vaimulikke juhendada ja tekkinud küsimustele vastata. 

„Ehkki olen kirikuvalitsuse liikmena olnud uue e-aruandluskeskkonna loomise protsessi juures, koolitusel osalenud ja ka juba aruannet täitnud, pean ütlema, et küsimusi tekib ja täitmine pole nii lihtne,“ nendib praost ja assessor Melder, lisades, et põhjuseks ilmselt see, et aruandesse on juurde tulnud uued küsimused ja eelneva aasta jooksul pole saadud uuest aruandest lähtuva pilguga andmeid kirja panna. On vaja teha seda tagasivaatavalt ja uusi rõhuasetusi jälgivalt. „Järgmine aasta on juba kergem,“ on Melder kindel.

Teemaks olid ka käimasolevad koguduste juhtorganite valimised ja vaadati ühiselt üle, millised kirikuseaduste muudatused on vastu võetud. Diskussiooni tekitas näiteks see, et mitmes seaduse muudatuses on mainitud piiskoppide kogu, mida veel olemas ei ole. 

Arutelu all oli ka ristitud lapse armulauale tuleku teema. Laps saab armulauale tulla koos vanema või hooldajaga, aga kui jõuab leeriikka ja leerikooli ei tule, siis tuleks talle öelda, et armulauale enam ei saa. Ent kuidas täpsemalt ja millal seda teha – oli küsimuseks.

Kokkuvõtvalt ütleb praost Melder kogu praostkonna tööd silmas pidades, et sel aastal ootavad ees korralised visitatsioonid Türi ja Ambla kogudusse ning kestvas koroonakriisis on märgata, et inimeste osalemine jumalateenistustel on vähenenud: „Talv ja külm annavad siin oma osa ja talvekirikuid ei saa hajutatuse nõude tõttu kasutada. Kui olukord leevendub, siis saab näha, kas ja kuidas inimesed tagasi tulevad. Tegutseme vastavalt võimalustele.“

Kätlin Liimets