Janek Mäggi: kindlasti teeme korda kõik EELK pühakojad

EELK Kirikufondi juhataja Janek Mäggi toonitab Eesti Kirikule antud usutluses, et Eesti inimeste annetusvalmidus on imetlusväärne. Fondi senine areng kinnitab tema väidet – mitmed meie kirikud on saanud rahastuse, mis on lubanud neid korrastada või lausa üles ehitada. 

Ütlemine, et raha pole ilmast kadunud, näib sulle meeldivat. Veel enam, oled palju teinud selle mõtte elustamiseks. Kui kergelt annetatakse raha heategevuslikuks otstarbeks? 

Janek Mäggi: Eesti inimestest on 60% valmis annetama, näitas paari aasta tagune küsitlus. Tänastes oludes on annetusvalmidus kindlasti kasvanud, sest mida raskem on, seda rohkem on inimesed valmis teisi toetama. Sõjaaeg ei ole mitte ainult Ukrainas, vaid on ka Eestis. Eesti on tagala: meil on tänase seisuga ca 30 000 põgenikku, mis on väga suur arv – peagi Pärnu linna jagu inimesi, kellel on vaja tööd, leiba ja ulualust. Enamik Eesti inimesi mõistavad, et otseste toetuste andmine on kiireim viis abivajajate aitamiseks. 

Demokraatlik riik võib olla heatahtlik, kuid on aeglasem ja kohmakam. Annetamine õilistab inimest. Jeesus pidas annetuse suurust suhtes varandusse väga tähtsaks. Mida suurema osa ära annad, seda tähelepanuväärsem on tegu. Rikkal on nõelasilmast sama raske läbi minna kui kaamelil. Aga on neidki kaameleid, kes lähevad, ja neid ma püüangi.

Mis aitab motiveerida andma? Kuivõrd oluline on see, kuidas raha küsida?

Inimesed tahavad annetada, neile tuleb selleks luua lihtne ja mugav võimalus. Kirikufondi töös olen näinud, et inimesed ei pruugi annetamisvõimalusi iga päev ise otsida, kuid kui võimalus nende juurde tuleb, teevad nad seda hea meelega. Annetuste kogumise mõte ei ole esmalt aidata annetuse saajat – abivajajat –, vaid annetajat. Ohvri toomine on ajaloos aidanud inimestel lunastada oma patte, eriti Vana Testamendi ajal. Jeesus tõi ennast ohvriks meie eest, kuid ohvri toomise tung ei ole inimestest kadunud. 

Inimene mõistab oma patust loomust hästi, ka näiliselt kõige kalestunum meist. Me tahame oma patud andeks saada, kuid me tahame neid ka heastada. Patt on Jumalale mitte meelepärane tegu. Annetamine on vastupidine – Jumalale meelepärane tegu. Ma arvan, et iga inimene tahab teha head, mitte kurja või valmistada kellelegi meelehärmi. Inimene motiveerib end ise, küsimine tuletab lihtsalt meelde, et annetades saab heategemise kõrval leevendada ka enda hingevalu. Küsimisel on hea näidata, et annetad ka ise. Ettevõtjad küsivad tihti: kui palju sa ise annad? Ma annan sama palju, kui sina annad. Seepärast püüan annetada korralikult, mitte näpuotsaga ja moe pärast.

Eestimaa kirikute toetamiseks ellu kutsutud fond on õla alla pannud nüüd ka Ukrainast saabuvate sõjapõgenike toetuseks. Kui lihtne oli põhjendada sellist fookusest väljuvat rahastusplaani?

Kirikufondi esmane missioon on aidata korda teha ja mõnel juhul päästa kõik need EELK hooned, mis vajavad kohe abi, neid on sadakond. Hoonete kõrval tahame korda teha ka inimesed, toetada koguduste tööd – sest kui ei ole inimesi, ei ole ka hoonetel funktsiooni. Samas peab kirik ja Kirikufond olema hooliv erakordsetes oludes. Me aitame neid ukrainlasi, kes on Eestisse jõudnud. See on meie kristliku missiooni loomulik osa. Parim seletus on Apostlite tegude raamatus, kus mitte kellelgi ei olnud millestki puudust. Eesti inimesed on inimese kohta ühed suuremad ukrainlaste toetajad Euroopas. Kirikufondi fookus on sama, mis Eesti rahval.

Kui Kirikufond paari aasta eest asutati, ei saanud ellukutsujad kindlad olla, et projekt õnnestub. Mida juhatajana söandad fondi senises tegevuses suurimaks töövõiduks nimetada?

Me ei looda enda peale, me loodame Jumala peale. Kaheksa aastat tagasi asutasime koos Hille ja Toivo Tänavsuuga Vähiravifondi Kingitud Elu, mis on kogunud 17 miljonit eurot ja peaaegu kõik on läinud abivajajatele ravimite ostmiseks. Kirikufond kogus esimese kahe aktiivse tegevusaastaga ligi 300 000 eurot ning sellel aastal loodame selle summa kahekordistada. Suurim töövõit on Eesti inimestele uue annetamisvõimaluse pakkumine, me oleme loonud fondi, mille kaudu inimesed saavad annetada just nendele kirikutele, kellele nad soovivad. 

See on olnud väga õnnestav paljudele. Meil on hulk püsiannetajaid, kuid meil on ka palju neid, kes on ühekordselt annetanud suurema summa. Edu taga on Jeesuse mõte mäejutluses: „Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama? Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!“ (Mt 5:46–48) Annetamine Kirikufondi kaudu kirikule aitab inimestel olla täiuslik, nagu meie taevane Isa on täiuslik.

On selge, et kogutud rahast ei jagu kõigile pea sajale EELK pühakojale, ehkki paljud rahalist tuge vajaksid. Kui keeruline oli valida rahastatavad objektid? Mille alusel seda tehti?

Kindlasti teeme korda kõik sadakond EELK pühakoda ning küllap ka kõik kaasnevad sakraalhooned, küsimus on vaid ajas. Kuna mitu pühakoda on korda tehtud või tehakse vaid ühe ettevõtja poolt, siis olen kindel, et Eestis on need sadakond ettevõtjat olemas, kes võiks igaüks valida enda jaoks ühe kiriku, mis korda teha, ning ongi kõik tehtud. Kui ühiskond teeks väikeannetustega pooled, ettevõtjad pooled ning riik hoiaks neid korras, mis on samuti väga suur kulu, siis neil kolmel sambal – väikeannetajad, suurannetajad ja riik – saame kõik tehtud. 

Hetkel oleme tee alguses ning praegu läheb suurem osa annetusi sihtotstarbelisena konkreetsele kirikule. Kui sellel aastal kogume üle 300 000 euro, olen õnnelik, kuid arvan, et reaalne potentsiaal on koguda 3–5 miljonit eurot aastas. 10–15 korda rohkem. Vähiravifondis kogume sellel aastal tõenäoliselt üle nelja miljoni euro. Eesti inimestel on annetamiseks varutud palju raha, neid tuleb lihtsalt suunata ja innustada. Samas peab kogudus ise ka aktiivne olema. Maarja kogudust kiidan, toomkogudust samuti, kui välja tuua ainult kaks nime.

Mõjus liigutavalt teade, et Eesti ettevõtjad tegid Puhja kogudusele 8500eurose jõulukingituse. Otsekui tänuks kauni pühadeteenistuse eest, mis telepildis reaalajal Eesti kodudesse jõudis. Kuivõrd on fond üksikannetuste korral huvitatud, milleks raha kasutatakse?

Kaheksa ettevõtja mõte toetada Puhja kogudust sündis Kirikufondi suurematel annetajatel, kellest enamik on ettevõtjad, peapiiskopi jõulueelsel tänuvastuvõtul. Kirikufond ei uuri, mida rahaga tehti või tehakse, sest me usaldame selles 100% kogudust. Me oleme kindlad, et leib, mille heidame vee peale, tuleb meie juurde tagasi. Hinges loodan, et suudame sarnaseid jõulukinke Eesti kogudustele tulevikus korrata. Sest ma näen, et kiriku roll ühiskonnas on oluliselt suurem, kui ta välja paistab. Kirikud kannavad edasi meie esivanemate kultuuri, hoiavad järjepidevust hinges ja vaimus, kuid ka füüsiliselt: Tallinna vanim säilinud hoone on 800aastane toomkirik ning toonasest ajast meil peale kirikute midagi muud alles ei olegi. Mõisahooned tulid palju hiljem.

Sellel aastal on nimetatud objektiks number üks Tallinna piiskoplik toomkirik. Millistele kirikutele toomi kõrvalt veel raha jagub?

Tallinna toomkirik oli mulluse jõulukampaania peaobjekt, loodame tornikiivri juba hilissuvel paika saada. Meie jaoks on oluline, et kui Kirikufond millegi jaoks raha kogub, siis ta peab selle ka ära tegema ja näitama annetajatele: tehtud! Äsja algas Kirikufondi kevadkampaania „Toeta oma kodukandi kirikut“, kus pakume kõigile headele annetajatele võimalust toetada sihtotstarbelisena oma kodukandi kirikut. Oleme valinud välja igas maakonnas ühe kiriku, kuid kui lisada annetusele viide, millisele kirikule annetada soovitakse, siis saab toetada just seda kirikut, mida annetaja soovib toetada. Lihtne on annetada läbi Kirikufondi kodulehe www.kirikufond.ee. Kirikufondi missioon on teha korda viimne kui üks kirik ning tagada nende hoonete funktsiooni jätkumine – teha korda Eesti inimesed, et neil oleks usku, lootust ja armastust.

Kui Kirikufond loodi kestma, siis millises suunas soovite areneda? 

Kui Kirikufondi asutasime, ütles peapiiskop Urmas Viilma mulle ja nõukogu esimehele Indrek Laulule: „Jumalal on aega küll, aga minul ei ole!“ Ma usun, et Kirikufond kestab väga kaua. Meie tegevjuht Katri Gailit on suutnud luua infrastruktuuri, millele saame annetuste kogumisel toetuda. Meie peamine ülesanne on pakkuda Eesti inimestele võimalust annetada. Kuid pakkuda ka kirikutele ja kogudustele võimalust annetusi koguda – Kirikufondi abiga. Me tahame olemas olla mõlemale poolele. Ka neile, kes tahavad maisest elust lahkudes jätta fondile oma pärandi. 

Tallinna Lastehaigla Toetusfond, mille nõukogu esimees ma olen juba 2005. aastast, on saanud aastate jooksul väga mitmeid pärandusi. Fondi mõte on olla valmis ja olemas, kui keegi tahab annetada. Aktiivse tegevuse kõrval on väga tähtis ka passiivne töö: olemasolu. Kui kõik hooned saavad korda ja riik oma rahva pärandi säilimiseks piisavalt pingutab, saame asuda suuremalt jaolt inimeste vaimsele ravimisele. Mina, Urmas, Indrek, Katri ja kõik teised, kes meiega koos seda tööd teevad, on ajutised, kuid Jumal on igavene ning seetõttu arvan, et ka kirik ja Kirikufond. Ka 800 aasta pärast võib nt toomkiriku torn remonti vajada. Ja siis on tore mõelda, et 800 aastat tagasi loodi fond, mis täidab oma missiooni tänini.

Liina Raudvassar

Kirikufondi 2022 kevadkampaania 

„Toeta oma kodukandi kirikut“ pühakojad

Harju maakond – Tallinna piiskoplik toomkirik 

Hiiu maakond – Kassari kabel (Käina kogudus) 

Ida-Viru maakond – Jõhvi Mihkli kirik 

Jõgeva maakond – Lohusuu kirik 

Järva maakond – Koeru Maarja-Magdaleena kirik 

Lääne-Viru maakond – Rakvere Kolmainu kirik 

Lääne maakond – Lihula Eliisabeti kirik 

Põlva maakond – Põlva Püha Neitsi Maarja kirik 

Pärnu maakond – Pärnu-Jakobi kirik 

Rapla maakond – Juuru Mihkli kirik

Saare maakond – Muhu Katariina kirik 

Tartu maakond – Äksi Andrease kirik 

Valga maakond – Sangaste Püha Andrease kirik 

Viljandi maakond – Suure-Jaani Johannese kirik 

Võru maakond – Urvaste Püha Urbanuse kirik