Jaak Aus: oleme siin kõik koos ja ajame üht ühist asja

Tallinna Kaarli koguduse maja on suur neljakorruseline hoone, mille peaukse katusel seisab veel silt «Kaarli Hambapolikliinik». Kogudus on oma maja aastaid hambaarstidega jaganud: keldris ja esimesel korrusel kogudus, ülejäänud kolmel aga hambatohtrid.

Nüüdseks on koguduseruumides tehtud põhjalik remont ja ruumide jaotuski muutunud. Üks üürnik lahkus, kantselei andis oma endised ruumid lasteaiale ja sai endale rohkem ruumi. Täitunud on suur unistus – sisenetakse maja peauksest.
Aus räägib, et remondi ajaks töö kantseleis ei katkenud, püüti mõlemaid korraga teha. Ehitus käis juunist augusti lõpuni.
«Et raha kokku hoida, ei teinud me ruume kunagi lõpuni tühjaks, näiteks seal, kus oli võimalik põrand üles võtmata jätta, me seda ka ei teinud. Püüdsime võimalikult palju säästa materjale. Ehitajale oli see muidugi väga suur väljakutse. Tuli arvestada, millal puurida võib, hamba­arstide vastuvõtuajal siin müristada ei saanud. Arstide lõunapausi ajal aga puurisid ehitajad nii mis jõudsid. Siinjuures tahaksin kiita ehitusfirmat Hanrogen ja Renee Kilki.»
Aus ütleb, et see oli küll närvesööv, aga põnev aeg ja ega ta puhata suvel saanud. «Kui olin paar päeva linnast ära, tekkisid ehitajal ikka küsimused, neid tuli lahendada. Arhitekt oli küll plaanile kõik ilusti joonistanud, kuid tööde käigus tuli seda ka korrigeerida, näiteks seinu nihutada. Mängimist oli kõvasti.»

Uus maja võeti sundkorras ära
Kogudusemaja sai valmis 1940. aastal. Kui ehituspraht oli välja veetud ja ruumid puhtaks tehtud, võttis Punalipuline Balti Laevastik selle tuttuue hoone endale. Kuuekümnendatel tulid majja hambaarstid ja küllap paljud lugejad ses majas ka oma hambahädadele leevendust saanud on.
1993. aastal tagastati maja pärast pikki asjaajamisi kogudusele. «Saime selle tagasi tingimusel, et me hambaarste välja ei tõsta. Aja jooksul hambaarstid jagunesid ja meie majas on nüüd Kaarli hambapolikliinik. See toob meie kogudusele tulu, on aidanud kaasa kiriku ja kogudusemaja remondile.»
Jaak Ausi sõnul sai remondi ja ümberpaigutuste liikumapanevaks jõuks Kaarli kooli kasvamine – üks lasteaiarühm tuli õuepealsest koolimajast ära viia. Kogudusemaja paremas tiivas on nüüd lasteaiarühmad, mõned on ka Koidu tänavas üüritud pinnal.
«Koguduse nõukogu vaagis ja mõtles ning nõnda aasta tagasi neid otsuseid ka langetati ja töid tegema hakati. Hindan kõrgelt koguduse nõukogu ja juhatuse julgeid otsuseid,» selgitab Aus. «Eelmisel aastal tegime remonti ca 170 000 euro eest: kirikus 60 000 ja kogudusemajas 110 000 eest. Viimasel kolmel aastal kokku on kiriku ja kogudusemaja remondiks läinud ümmarguselt 300 000 eurot. Pangalaene meil ei ole, kõik on puhtalt kinni makstud.»

Ees seisab oreli remont
Kiriku remondiga on jõutud nii kaugele, et see on laest kuni põrandani tehtud, välja arvatud orelirõdu ja orel. «Rõdu me ei värvinud, et hoida inimestes mälestust sellest, milline meil kirik kolm aastat tagasi välja nägi. Aga peamine põhjus on oreli remondis, neid on mõistlik koos teha. Orel on esimene prioriteet.»
Oreli remondile paneb piduri peale selle väga kõrge hind. Ausi sõnul peab tasapisi asju ajades edasi liikuma ja väljastpoolt tulevale abile eriti loota ei maksa.
«Kui suudaksime oreliraha koguda näiteks 10 000 eurot aastas, siis võtaks see aega 40 aastat. Võiks ka laenu võtta, kuid selle peab tagasi maksma. Me võime oreli korda teha, kuid ei saa jätta teisi tegevusi hooletusse. Pilti tuleb suurena vaadata – mida, kellele ja kuidas saame teha. Ees ootab veel kiriku fassaad, WCd tuleb rajada. Kogudusemajas on vaja fassaad korrastada, keskküttetrasse vahetada. Üks põhjus, miks remondid nii kalliks läksid, on see, et olime sunnitud ootamatult välja vahetama mitmeid trasse, torutöid on tehtud meeletult.»

Koolile korrus peale
Õuel on ka üks maja: kunagi oli seal koguduse leerisaal (praegu võimla), kuhu siis pääses kogudusemajast otse. All olid tõllakuurid (nüüd garaažid) ja kojamehe korter. Kaheksakümnendatel ehitati selle kõrvale üks väike büroo, kus nüüd kool on. Selleski majas on veel üürilised.
«Kool jääb tuleviks ka sinna, sest me saaksime kuus klassi vabalt sealsetel pindadel majandada. Ilmselt peame aga peale ehitama veel ühe korruse, et kasvada üheksaklassiliseks. Meil on abiks tublid lastevanemad, kes selle ettevalmistamisega tegelevad. Oleme arvestanud, et umbes kolme aasta pärast peaks hakkama ehitama.»
Kogudusemajja sisenedes satume hubasesse fuajeesse, kust vasakul on koguduse ruumid: õpetaja kabinet, üks avar valgusküllane ruum, kuhu lõpuks oma laua sai ka abiõpetaja Kaisa Kirikal, kel seni seda polnud, ja teised töötajad.
Ruume on veel teisigi. Keldrikorrusel on söögisaal, kus süüa saavad nii lasteaia- kui ka koolilapsed ning koguduseliikmed. Siin saab pidada nii peiesid kui juubeleid ja teisi tähtpäevi. Toit valmib kohapealses köögis, mis on ka kohviku Viktus köök. Kohvik on avatud kõigile ja sinna pääseb Toompuiestee poolt.
Jaak Ausile meeldib uute ruumipaigutuste juures see, et maja on hakanud elama teistmoodi. «Ma kuulen, kui lapsed tulevad-lähevad, siis tulevad koorilauljad. Sa tunnetad, et see kogudus elab tõeliselt, me oleme siin kõik koos ja ajame üht ühist asja.»
Tiiu Pikkur

Tallinna Toompea Kaarli kogudus 2014
Palgalisi töötajaid 50
Tublid vabatahtlikud
Oma kool ja lasteaed: Kaarli koguduse lasteaed-põhikool
Kirikukool
Pühalaulu kool
Abielukool
Perekohvikud ja -laagrid