Issand on lähedal

Saabuv advendipühapäev on pühendatud Jee­sus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Võime mõelda, millised tunded olid Maarjal Jeesuse sünni eel. Nendes tunnetes oli lootust, sest Jumal oli talle ilmutanud, et temast sünnib Päästja. Ilmselt oli aga Maarja südames hirmu ja kartust tuleviku ees.
Nii ka meie elus kuuluvad kokku lootus ja hirm. Ootame saabuvaid pühi, samas on just need pühad paljude inimeste jaoks täis üksindust. Emotsioonid toovad kaasa nii rõõmu kui kahtlusi.
Ootame jõule ja meenutame, kuidas Kristus sündis väikse lapsena, kuidas ta sai meie sarnaseks, kuidas ta elas ja lunastas ristil maailma. See on meie jaoks päästev sõnum ja sellepärast on jõulud rõõmupühad. Teisalt aga ootame Kristuse taastulemist siia maailma. Kristus naaseb maailmavalitsejana ja Issandana. Samas kardame seda, sest me ei tea, kas oleme selleks valmis. Siingi on nii mitmeid tundeid, küll ootust, küll hirmu.
Selleks, et kord olla valmis seisma Issanda ees, on meil vaja oma süda ette valmistada. Maar­ja ja Joosep valmistusid oma poja sünniks. Kui Jeesus sündis, nägid nad, et toimunud oli rohkem, kui nad olid oodanud ja milleks nad olid osanud valmistuda. Võttes vastu sõnumi Päästja sünnist ja muutes oma elu, valmistume meiegi Issanda taastulemise vastu ja siis võime märgata, et Jumal annab meile rohkem, kui oleme osanud oodata.
Kaido Soom