Iseseisvuse taastamise aegne koosmeel tuleb üles otsida

20. augusti otsuse erakordsus seisneb eeskätt eri poliitiliste jõudude suutlikkuses saavutada harvanähtav üksmeel.
Ei mõistnud tollal sugugi kõik kohe, milline vahe on iseseisvuse taastamisel ja iseseisvuse väljakuulutamisel. Eeskätt Marju Lauristini ja Liia Hänni järjekindlus aitas leida kohati vastandlikest seisukohtadest piisava ühisosa.
Just suutlikkus leida ühisosa on küpse demokraatliku poliitilise kultuuri tunnus. Möödunud sajandi lõpul uskusid paljud, et poliitilise kultuuri ülimalt ideologiseeritud ajajärgust jõutakse õige pea mõistliku poliitika faasi. Vastandumine ja sallimatus asenduvad huvide ühisosa otsimisega, sildistamist asendab väitlus ja poliitika on rahvale laiemalt arusaadav.
Nii hästi ei ole kahjuks läinud. Eriarvamusi esindavate fraktsioonide vahel on praegu kõrgem müür, kui oli 25 aastat tagasi. Nõnda tasub pidupäeval ka mõtiskleda, millest meie poliitilise kultuuri arengupeetus on tingitud ja kuidas leiame üles 25 aasta taguse ühismeele ning idealismi.
Andres Ammas