Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Instituut pakub õppimisvõimalust ja teadustööd

/ Autor: , / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Märksõnad:  / Number:  /

EELK Usuteaduse Instituut on töötanud järjepidevalt alates aastast 1946 ning tähistas mais 2021 virtuaalse konverentsiga oma tegevuse 75. aastapäeva. Tänu pikale kogemusele toetab instituut õppija arengut. 

Kolm erinevat õppekava kahel kõrghariduse tasemel annavad hulga valikuid ning võimaluse omandada süstemaatiline haridus sobival suunal koos huvitavate valikainete võimalusega. Rakenduskõrghariduse õppekaval saab valida suuna luterlikule teoloogiale, hingehoiule või õigeusu teoloogiale. Usuteaduse magistriõppes on kaks valikut: keskenduda süvendatult kõikidele teoloogia põhidistsipliinidele või diakoonia ja hingehoiu ühendatud distsipliinidele. Kristliku kultuuriloo magistriõpe on kolmas õppekava ja pakub võimalust omandada süsteemne ülevaade kristliku kultuuri alustest, nende esinemisvormidest kultuuriloos ning positsioonist maailma usundite kaardil.

Muusikaõpe

Prof Hugo Lepnurme algatusel loodi 1950. aastate algul instituudi juurde muusikaosakond, mis tegutses kuni 1990ndate alguseni. Pärast EELK Kirikumuusikakooli (töötas 1991–1999) sulgemist avati usuteaduse instituudi juures 2001. a taas kirikumuusika osakond.

Kirikumuusika osakond valmistab ette eelkõige EELK kirikumuusikuid, aga vajadusel ka teiste konfessioonide muusikuid. Teistes kristlikes õppeasutustes kirikumuusikaalast õpet sellisel kujul ei anta.

Kirikumuusika õppe kaks koolituskava (D- ja C-kursus) annavad täiendkoolituse võimaluse muusikutele. Pilliõppe (orel, klaver), koorijuhtimise ja hääleseade individuaalse õppevormi kõrval on enamasti kord kuus toimuvatel õppesessioonidel rühmatunnid muusikateoreetilistes, -ajaloolistes jt erialaainetes. Vajalikud teoloogilised ained on võimalik usuteaduskonna õppekavas olevate ainetega ühitada.

Kirikumuusika õpe on täiendkoolitus nendele muusikutele, kes juba töötavad kogudustes kirikumuusikuna või plaanivad edaspidi seal töötama hakata. Vastava kursuse läbimise järel on võimalik taotleda EELK kirikumuusiku D- või C-kutsekategooriat.

Oma koht haridusmaastikul

Kui küsida, mis eristab instituuti teistest kristlikest õppeasutustest, siis esmalt võiks nimetada kahe magistriõppekava olemasolu, mis annab võimaluse jätkata kõrghariduse esimese astme lõpetamise järel õpinguid spetsialisti pädevuste omandamise tasemel. Teiseks on instituudil märkimisväärne koht Eesti haridusmaastikul erialaste pädevuste arendamise, teadusuuringute ja publikatsioonide ning kirjastustegevuse näol. Keskne on aga töö teoloogilise pädevuse alal EELK vaimulike ettevalmistamisel ning ühiskonnatöös diakoonia- ja hingehoiualase pädevuse tõstmisel.

Kool annab õppekava läbinule diplomi, ent hariduse omandab õppija ise. Aastakümnete kogemus on näidanud, et instituudis omandatud haridusega inimesi on tööl koguduste vaimulikena, praostidena, piiskoppidena, teadlastena, õppejõududena, ministeeriumide töötajatena, konsultantidena, hingehoidjatena, kaplanitena.

Tunnustatud pedagoogid

Suur osa õppejõude kuulub teoloogia erinevate valdkondade lõikes Eesti oma ala parimate hulka, kes on publikatsioonide ning kirjastatud raamatute kaudu tuntud nii Eestis kui ka välismaal. Meie töö jaoks on oluline heal tasemel emakeelse kirjavara väljaandmine. Missiooniteadlikud kolleegid moodustavad hästi koos toimiva akadeemilise kogukonna, kes on üliõpilastele toeks ja eeskujuks.

Kirikumuusika osakonna õppejõud on valdkonda hästi tundvad ja suure praktikaga tunnustatud pedagoogid, kes töötavad või on varem töötanud Eesti muusikaõppeasutustes.

Kõik see, mida instituut oma tegevuse ajal on teinud, saavutanud ja missugustes valdkondades on töö seni vilja kandnud, on jätkuvuse aluseks ka tulevikuks. Instituudil on tugev akadeemiline ja pedagoogiline aluspõhi. Tähelepanu saab rohkem osutada nendele oskustele, mis on vajalikud noortetöö tegemiseks ja koguduste ilmikliikmete tegevuste arendamiseks. Koos sellega jälgime muudatusi avalikus elus ja püüame leida neid valdkondi, kus meie pädevus ja abi kõige sobilikumad ja realistlikumad on.

Randar Tasmuth

usuteaduskonna dekaan

Kersti Petermann

kirikumuusika osakonna juhataja