Inglid puhuvad pasunat

Tallinna Jaani kiriku koori­orel sai maalitud orelitiivad.

16. juuni hommikul avanesid jumalateenistuse alguses koorioreli tiivad, kuhu kunstnik Kristiina Kaasik on maalinud pasunaid puhuvad inglid.
Maalingute avamisel mängisid oboed Olev Ainomäe ja Ingely Laiv, orelit Tiia Tenno. Maalingud õnnistas õpetaja Jaan Tammsalu ja jutlustas emeriitõpetaja Toomas Paul. Kaasa teenis ka Jaani kiriku galerist diakon Erkki Juhandi, kellel oli koorioreli kaunimaks muutmisel suur roll. Orelitiibade maalingud on kogudusele annetanud perekonnad Novik ja Vool.

* * *
Kunstnik Kristiina Kaasik rääkis loomisprotsessist ja oma ootustest:
„Mind paluti osaleda konkursil. Kuna oreli koht on üsna pime, siis oli ainus tingimus see, et orelitiivad oleksid maalitud heledates toonides. Konkurss sundis mind mõtlema. Tegin kavandid ja aasta tagasi enne jaanipäeva esitasin mina ja ka teised kunstnikud need hindamiseks. Hulk aega vaeti ja mõeldi, kuni kunagi sügisel oli otsustatud, et hakaku ma maalima.
Septembris-oktoobris alustasin maalimist. Algul tahtsin seda teha Viimsis oma ateljees, pesin isegi seinad puhtaks ja olin selleks valmis, aga siis tuli välja, et orelitiivad ei pööra trepikojas välja. Siis pakuti mulle Jaani koguduse Lastekodu tänava saali. Seal on kolmemeetrine lagi – mahtus täpselt ära. Siis polnudki muud kui maalima hakata. Mina olen hommikuinimene, töösipelgas, ja tahan iga päev teha. Nädalavahetustel ma maalimas ei käinud, kuid üldiselt käisin iga päev Lastekodu tänaval.
Laseerisin lõputuid kordi seda pinda. Kõigepealt oli vaja kruntida, sest see läks puidu peale. Ma ei ole varem puidu peale maalinud, siis olid kohe teised vahendid, teised pintslid. Aga sain hakkama, lihtsalt tehnika on teine, lõuendi peale teha oleks olnud harjumuspärasem.
Orelitiivad on maalitud akrüülvärvidega. Kuna kavandid olid olemas, siis ma teadsin, mida teen – kuigi kõiki detaile mul ei olnud, ikka maalisin kohe plaadi peale. Kuid suur liikumine oli olemas ja see oli võetud orelilt, kus on samasugused diagonaalid. Juurde tulid mõned detailid. Ma maalisin mitu kihti, aga joonist ei muutnud.
Tiivad ei ole päris sümmeetriliselt maalitud. Joonis küll on sümmeetriline, aga ühelt poolt on pigem maastik, loodus, teiselt poolt oleks nagu linn, see võib olla ka Uus Jeruusalemm … Mida keegi tahab näha ja kas ta üldse näeb midagi. Mõni näeb hoopis võilillevälu. Mulle meeldiks, kui vaatajal tekiks positiivne emotsioon – seda ma tahaksin edastada.
Mis siis muud saab olla, kui inglid puhuvad pasunat! See on loogiline. Ja kust kõik tuleb? Ikka ülevalt tuleb meile Valgus, Teave. See oli kohe selge, et nii peab tegema. Et maalitud orelitiivad oleksid helged ja annaksid inimestele pigem rõõmu kui kurbust.“
Kunstniku mõtted on üles kirjutanud
Margit Arndt-Kalju

Pildigalerii: