Ilmusid Rudolf Bultmanni valitud esseed

Augusti lõpus ilmusid kirjastuses Ilmamaa „Avatud Eesti raamatu“ sarjas nimeka saksa evangeelse teoloogi Rudolf Bultmanni (1884–1976) valitud esseed.

Kogumik, mis kannab pealkirja „Eksistents ja evangeelium“, sisaldab 18 Bultmanni eri aegadest pärinevat ja erinevatele teemadele pühendatud teksti. Osa esseesid on ilmunud juba varem ajakirjas Akadeemia, kuid enamik neist ilmub eesti keeles esmakordselt. Esseed on kogunud, kommenteerinud ja tõlkinud usuteaduse instituudi professor dr Jaan Lahe, kes on uurinud Bultmanni pärandit ligi 20 aastat. Ta on kirjutanud raamatule ka põhjaliku järelsõna.
Rääkides Bultmanni tähtsusest teoloogina, ütleb Jaan Lahe oma saatesõnas, et kuigi paljud Bultmanni seisukohad Uue Testamendi teaduses ja ka religiooniloos on nüüdseks aegunud ja kummutatud, on ta tänini oluline piiblihermeneutikas (teoloogilises distsipliinis, mis uurib Piibli tõlgendamist) ning seda eeskätt oma eksistentsiaalse piiblitõlgenduse tõttu, mis küsib, milline tähendus inimese eksistentsile võiks olla ühel või teisel piiblitekstil.
Eksistentsiaalse piiblitõlgenduse üheks aspektiks on ka Bultmanni demütologiseerimismeetod, mille tuum peitub tõdemuses, et piiblitekstidel vahel tuleb teha vahet nende omaaegsest maailmapildist tingitud vormi (Bultmann nimetab seda „mütoloogiliseks“) ja ajatu sisu vahel, mis kõneleb inimese ja Jumala suhtest. Et viimast asjakohaselt mõista, peab inimene tundma muistset religioonimaailma ning suutma vahet teha kristliku sõnumi ja selle edasiandmiseks kasutatud piltide, ideede ja kujutluste vahel, mis on laenatud Uue Testamendi kaasaegsest judaistlikust ja hellenistlikust religioonimaailmast.
Kolmapäeval, 11. septembril kell 14.50 esitleb Jaan Lahe usuteaduse instituudis Bultmanni teoseid ja peab loengu „Bultmanni tähtsus evangeelsele teoloogiale“. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta. Jaan Lahe tutvustab ka äsja ilmunud Usuteadusliku Ajakirja rahvusvahelist erinumbrit, mis käsitleb hilisantiikaja religiooni ja on pühendatud meie nimeka teadlase ja tõlkija Marju Lepajõe mälestusele.
Eesti Kirik