Ilmunud on raamat eestlastest Lätis

On ilmunud Hannes Korjuse raamat «Lätimaal eestlasi otsimas».

Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad. Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks?
Neil eesti päritolu inimestel, keda saatus on mingil hetkel lühemaks või pikemaks ajaks Lätimaale toonud, ning ka neil, kes on seal paikseks jäänud, on mõlemast naabermaast kujunenud isesuguse kangusega emotsioonid.
On neid, kelle jaoks Eesti on Lätimaal elades jäänud «õnnemaa võrdkujuks ja ideaaliks», ja neid, kellele hoopis Riia tähendas elu kõige õnnelikumat perioodi: «… on kevad, puud on õrnrohelised ja päike paistab mulle otse vastu. Mina muudkui lähen, muretu ja vaba.»
On neid, kes Eesti «kastiühiskonnast» Lätimaa vabamatesse oludesse tulnud, ja neidki, kelle jaoks Lätis viibitud aastad jäid vaid pikaks komandeeringuks, sest «ei ole täielikku õnne võõrsil, olgu armastus kui suur tahes».
Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud, alates Eduard Vilde «Tabamata ime» Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit võrgutas, kuni Arvo Valtoni «Arvid Silberi maailmareisideni», kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et «Riia on augus …». Seepärast ongi raamatus püütud käsitleda ka «virtuaalseid rahvuskaaslasi» – neid, kes elavad kirjandusväljadel.
Raamatus on juttu ka Kuramaal elavast kirikuõpetajast Martin Sammist.
Autor Hannes Korjus on lõpetanud 1983. aastal Moskvas üleliidulise kinematograafiainstituudi filmi- ja televisioonimajanduse erialal. Tema sulest on ilmunud publikatsioone lutsi maarahvast (18.–20. saj Latgales Ludza rajoonis elanud, nüüdseks lätistunud eestlased), Ludza piirkonna praegustest asukatest ja nende eesti päritolust ning Riia eestlastest. Tõlkinud Läti kirjanike lühipalasid.
Korjuse sulest on eesti keeles ilmunud ka uurimus «Kirjanduslikest allusioonidest Kiriku meediaõpetusele. Konspektiivselt» (2010). Ta on vabakutseline tõlkija ja ajakirjanik.
Raamatut saab kõige soodsamalt osta otse kirjastuselt (www.kadmirell.ee, Agu Veetamm), kontakt kadmirell@gmail.com.
Eesti Kirik