Ilmunud on muinsuskaitse aastaraamat

Möödunud aasta muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku suuremad tegemised, erilised leiud ning pakub taas hulganisti huvipakkuvat lugemist.

Esmajärjekorras Egle Tamme kirjutatud Tartu Pauluse kiriku taastamise lugu, milles saab lugeda ka hoone kavandamisest ja selgitusest, miks valiti umbes sada aastat tagasi hoone arhitektiks soomlane Eliel Saarinen.
Autor kirjutab, et nüüd pühakoda taastama hakanud arhitektid, samuti soomlased, ei seadnud eesmärgiks taastada originaali, vaid püüdsid tabada Saarineni vaimu ja vormikeelt tänapäevastest võimalustest lähtudes. «Arhitektid kasutasid materjale ja tehnoloogiaid, mida nad tundsid ja usaldasid. Kõik mõeldi viimse detailini läbi, midagi ei jäetud juhuse hooleks ega lepitud odavama analoogiga,» kirjutab Tamm.
Lugeda saab, kuidas kogu mitme aasta pikkune protsess käis, kuidas viimistlusuuringud ajendasid arhitekte kujundama altaripiirkonda, arhitektuurivõistluse raskuspunkti. Aga ka seda, kuidas loobuti esialgsest mõttest teha altaritaies klaasist ja jäädi traditsioonilise altarimaali juurde. Suurepärast tööd hinnates kirjutab Egle Tamm lõpetuseks: «Eestiski on nüüd Tartu Pauluse kiriku näol killuke Soome kvaliteetbrändi Made in Finland.»
Aastaraamat on üldse heaks tunnistuseks, kui palju vajalikku ja suurepärast tööd tehakse meie pärandi hoidmisel, kaitsmisel ja uurimisel. Hea näitena kerkivad esile Kuressaare kindluse bastionivööndi konserveerimine ja restaureerimine aastatel 2010–2015. Selle mahuka projekti ettevalmistus kestis juba iseenesest peaaegu kümme aastat, kirjutab Tõnu Sepp. Vaid maapinna vormid ja kivivared lasid aimata, mida nad endas peidavad. Nüüd aga võib imetleda heakorrastatud kindlust, samuti on selgunud, mis ajal on kindluse eri osad ehitatud.
Kirjutatakse ka mitmest leiust: Kadriorus uuselamute ehitusel avastatud kahest vrakist, Pilistvere orelivääridel leitud maalingutest, leidudest Tallinnast kaupmeheelamust Niguliste 6 jm. Huvitav saatus on olnud Rootsi-Mihkli kirikus oleval kantslit toetaval Moosese kujul, mis oli rohkem kui veerand sajandit kadunud.
Kõike, millest aastaraamatus kirjutatakse, üles loetleda pole võimalik, seda on lihtsalt nii palju, valdkondigi on üsna mitu. Mainiks veel vaid Tallinna Kibuvitsa tänava vanausuliste palvela ikonostaasi restaureerimist.
Aastaraamat ilmub muinsuskaitseameti, Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna koostöös kaheteistkümnendat korda, olles muinsuskaitse valdkonnas üheks hinnatumaks järjepidevalt ilmuvaks trükiseks.
Rita Puidet