Igatsus näha, kuidas noored otsivad Jeesust

Olukord, kus Eestis on 400 000 alla kolmekümneaastast noort inimest, kellest usklikke vaid pool protsenti, peab muutuma ning aeg selleks on küps.
Sellise sõnumiga alustas Joel Reinaru noorteteemalisi visiooniõhtuid Tartus, Pärnus, Haapsalus ja Tallinnas. Visiooniõhtute eesmärgiks oli pakkuda välja võimalusi, kuidas jõuda noorteni.
«Praegu on oluline koondada tähelepanu koostööle, mis on seni väga nõrk olnud. Tuleks näha suuremat pilti Jumala riigi ehitamisest, mitte ainult oma koguduse keskselt. Et ühest kogudusest lahkunud noor ei oleks mitte kaotuseks sellele kogudusele, vaid ühiseks rõõmuks ja saavutuseks Jumala teel.»
Reinaru tõdeb, et on kogudusi, kus noortetöö õitseb, kus üheskoos jagatakse usku ja evangeeliumi, kuid väga palju on ka neid, kus ei toimu midagi. «Ma igatsen Eestimaal näha seda, et noored kristlased ei tunneks Jeesust üksnes selleks, et pääseda põrgust, vaid et nad otsiksid Jeesust, et jagada rõõmusõnumit.»
Eesti evangeliseerimise strateegia
Misjonikeskuse juht Mika Tuovinen näeb paganlikuks maaks peetud Eestis, kus kristlastest noori erakordselt vähe, suurt tööpõldu. «Nähkem selles võimalust. Kui kristlasi on vähe, siis arengu- ja kasvuruumi on väga palju.»
Samas ei maksa kõiki lootusi panna vaimulike õlgadele, lisab ta, ja teeb väikse arvutuse. Kui 180 vaimulikust igaüks tooks aastas ühe inimese Kristuse juurde, läheks Eesti evangeliseerimisega 7500 aastat. Lahendust näeb ta hoopis koguduseliikmetes. «EELKs on aktiivseid koguduseliikmeid umbes 40 000, selle visiooniga liitudes oleks 2009. aasta lõpus 80 000 liiget, 2013. aastal 1 280 000 ning Eesti oleks evangeliseeritud.»
Kuigi idee võib tunduda lihtne, tuleks Tuovineni sõnul mõelda ka sellele, kuhu me kutsume inimesi. «Peaksime mõtlema, kas see on koht, kuhu tulla ja jääda. Mis on seal sellist, mida mujalt maailmast ei leia?»
Noorteni jõudmise vahendid
Kahtlemata peaks mõtlema ka neile noortele, kes on Jumala oma südames vastu võtnud ja oleks nüüd potentsiaalsed edasiviijad, jätkab Mika Tuovineni mõtet Lehari Kaustel, MTÜ Crescendo juht, rääkides erinevatest noortega kommunikeerumise võimalustest. «Sõnum Jeesusest Kristusest on olnud muutumatu kaks tuhat aastat, ent suhtlusviisid selle edastamisel on muutunud. Lisandunud on hulk võimalusi, mida evangeeliumi kuulutamiseks kasutada.»
Kausteli sõnul tuleks traditsiooniliste meediumide kõrval näha ka teisi, noortepärasemaid võimalusi jumalasõna levikuks. «Näiteks ringhäälingu digitaalne andmepank, mis võimaldab oma lemmikraadio- või -telesaadet kuulata sobival hetkel sobivas kohas, e-post, mis võimaldab maailma erinevaist paigust väga lihtsalt kirju saata ja saada. Mulle tuleb igal hommikul meilile üks innustav loosung, mida loen alati, ka siis, kui pole aega raamatut lahti teha. Sama eesmärki võiks kanda ka SMS,» loetleb Kaustel ja lisab, et edenemas on ka kristlik telekanal, peagi ilmuma hakkav noorteajakiri ja veebiportaal.
Iseäranis mõjusaks peab Kaustel noortesündmuste korraldamist: «Me usume, et erinevate ürituste kaudu on võimalik jõuda paljudeni. Ärgem alahinnakem seda barjääri, mis tekib kiriku läve ületamisel. See on tõsine probleem. Kui me suudame leida neid viise, et uksekünnist natuke madalamaks teha, on mitmesugused üritused kindlasti suureks abiks.»
Noortes on jumalariigi tulevik
Innustuse ja kogemusega saatis noori misjonäre praost evangelist Kalevi Lehtinen. «Põhjus, miks ma siia tulin, on kaks noort meest – Joel ja Lehari. Olen 73aastane ja mul ei ole kuigi palju aega jumalariigi tööks järel. Neil on aga palju enam aastaid ees. Ma tulin, et me võiksime toetada neid, sest noortes on jumalariigi tulevik,» tunnustab Lehtinen ettevõtmist.
«Mõni ütleb, et inimestel pole huvi ja kogudused kasvavad liiga aeglaselt ning liikmedki pole eriti aktiivsed, aga meil on allikas, mis annab teistsuguse pildi – Piibel,» julgustab praost Lehtinen. «Seal on öeldud, et Jeesus käskis evangeeliumi viia kogu maailma, ning tal on vägi selle ülesande sooritamiseks. Kui me teeme seda koos, siis meie usk kasvab.»

Merje Talvik