Igapäevatöö tuginegu kindlatele laekumistele

EELK XXIX kirikukogu 6. istungjärgul 24. novembril kinnitati kiriku 2016. aasta eelarve.

Esimesel lugemisel olid kirikuseadustiku eelarve ja maksude ning diasporaakoguduste seaduste muutmise eelnõud. Saadi ülevaade misjoni olukorrast ja pagulaste vastuvõtmisest EELKs. Istungjärku juhatas peapiiskop Urmas Viilma, asejuhatajad olid piiskop Tiit Salumäe ja ilmiksaadik Urmas Arumäe.
EELK 2016. aasta eelarve ülesehitus on varasemast erinev, märkis kantsler Ülle Keel. Esmakordselt on hõlmatud EELK kõik allüksused: konsistoorium, usuteaduse instituut ja praostkonnad. Tulud ja kulud on tasakaalus ehk 730 000 eurot, mis on 46 890 eurot vähem kui 2015. aasta eelarves.
Omatulu on 83,47% ja see on kasvav näitaja olnud. Ülejäänud osa on ebakindlad, ebareeglipärased ja erakordsed tulud. Eelarve tasakaalustamiseks tuleb eelarvesse tuua eelarvevälistest sihtfondidest 50 000 eurot.
Kantsler rõhutas, et eelarve tuleb koostada kindlatele laekumistele tuginedes ja igapäevane tegevus neist lähtudes korraldada. Erakorralisi laekumisi tuleks käsitleda sellistena, millega saab teha erakorralisi tegevusi, kuid nendele oma igapäevast tööd ja ootusi tulevikuks rajada ei saa. Samuti märkis ta, et edaspidi võiks hakata eelarvet planeerima aastast pikema aja peale.

Otsida lisarahastust
Tulude suurendamiseks tuleb aktiivselt tegelda lisarahastuse otsimisega. Kantsler pakkus välja ühisrahastusplatvormi loomise. Konsistoorium saab pakkuda tehnilisi võimalusi. Iga asutus ja kogudus, kes soovib nii oma tegevusteks lisaraha koguda, peab omalt poolt kaasa aitama selgete eesmärkide seadmise ja info levitamisega, otsima aktiivselt võimalikke toetajaid ja annetajatele raha kasutamise kohta selgelt aru andma.
Kirikukogul arutati kirikuseadustiku eelarvet ja makse käsitlevate osade kaasajastamist, sest nii praostkonnad kui usuteaduse instituut ei ole enam iseseisvad juriidilised isikud.
Ka ei arvesta kirikuseadustik 2003. aastal asutatud ning kiriku eelarve ja aruande koostamise olulise osapoolega – Kiriku Varahalduse OÜga. Eelnõu tuleb teisele lugemisele kirikukogu järgmisel istungjärgul.

Ligimese teenimisest
Et EELK diasporaatöö on muutunud ajast, kui kirikuseadustik vastu võeti, vajab see muudatusi. Sellest rääkis piiskop Tiit Salumäe. Rootsi praostkond näiteks sooviks olla otse Tallinna alluvuses, mitte ajada asju kauge Kanada piiskopkonna kaudu.
Väljaspool Eestit elab paar­sada tuhat eestlast, tekkinud on uusi eestlaste alasid, kus tuleb kaasmaalaste teenimisele kaasa aidata.
Salumäe rõhutas, et seadusemuudatused ei puuduta Välis-Eesti piiskopkonna kogudusi ookeani taga, vaid peamiselt Euroopa kogudusi. Seaduse eelnõu läbis esimese lugemise.
Misjonitööst EELKs tegi ülevaate assessor Tauno Toompuu. Kiriku põhiülesanne on misjonitöö ja kõik peab seda toetama, ütles ta. Rääkides misjonitöö tänapäevastest suundadest, tõi ettekandja välja venekeelse vaimuliku töö, mis toimib küll Tallinnas ja Narvas, kuid võiks olla ka Kohtla-Järvel, Sillamäel jm. Venekeelset infot peaks leidma ka kiriku kodulehelt.
Üks arenev suund on võrgumisjon, e-kirik jmt, tegutseda võiks võrgumisjonär. Tähelepanu tuleb pöörata uute koguduste rajamisele. Eeskujuks on Mustamäe, Lasnamäe, Saku. Toompuu hinnangul võiks umbes 10 uut kogudust asutada. Oluline on koostöö välismaiste misjoniseltsidega ja pagulastega seotu.
Ülevaate pagulaste vastuvõtust tegid assessor Ove Sander ja diakooniatalituse juht Avo Üprus. EELK on lubanud majutada 20 pagulasperet, pakkudes neile majutust, sotsiaalnõu, hingehoidu jne. Peapiiskop tänas Sandrit ja Üprust ning diakooniatalitust tehtud töö eest.
Tiiu Pikkur