Iga koguduseliikme jaoks on ülesanne

Toomkogudus võõrustas jüripäeval koguduste misjonisekretäre, oli misjonikeskuse tugikoguduste päev.

Paulus on andnud misjonikäsu minna maailma ja jagada kõigile rahvastele sõnumit üles tõusnud Jeesusest. Võimalused ja vahendid seda teha on aja jooksul muutunud, soov jumalasõna jagada on jäänud. Oma tööst Myanmaris rääkisid videoühenduse kaudu Helene ja Joona Toivanen, tööst Ingeri kirikus pajatas aga Tallinna toomkirikus toimunud kokkusaamisel Liliann Keskinen, kes praegu elab Soomes.

Südames on kurbus

Just nii võiks kokku võtta Helene ja Joona Toivaneni tunded, sest teame, et nende teenimispaigas Kagu-Aasias on poliitiliselt, majanduslikult ja emotsionaalselt raske aeg, mis mõjutab tugevalt ka sealsete laste elu. Misjonärid rääkisid, et paljud täiskasvanud on kaotanud töö ja kodu ning lahkunud riigist. 

Laste kooliharidus on sattunud löögi alla. Lapse koolisaatmist tõlgendatakse kui toetust sõjaväelisele režiimile, selgitas Joona. Võimalust kasutada internetipõhist õpet omavad aga ainult kallid eliitkoolid. Poliitilistel põhjustel on ka kiriku lastekodu õppetöös olnud kaheaastane paus. 

Olukord riigis puudutab kogu elanikkonda. Vangistatud on ligikaudu 10 000 inimest, elektrit saab kasutada kindlatel aegadel vaid nelja tunni kaupa. Olukord pole iseenesest inimeste jaoks uus, õnneks on mõni vahepealne aasta toonud sellesse leevendust. Võimaluste piires on misjoniorganisatsioonid toetanud sealset kirikut, kuulsid tugipäevale kogunenud.

Lähipäevil saabub kodumaale Helene, peatselt ka Joona, et siis umbes poole aasta jooksul külastada tugikogudusi Eestis ja Soomes ning sügisel naasta Myanmari. Nende teenimisaega Kagu-Aasias on pikendatud veel kaks aastat.

Mordvast Mordvani

Oma kogemuse misjonärina võttis Liliann kokku lausesse „Misjonär teeb kõike“. Tal on tulnud Mordvas teenides kirikusaali põrandat pesta, sest misjonär teeb seda, mis parajasti vaja. Tema igatsus misjonitöö järele sündis misjonäride Anu ja Juha Väliaho ringkirju lugedes ja nüüd on ta isegi paarkümmend aastat misjonitööd teinud.

Kui ta alustas Mordva vabariigi pealinnas Saranskis laste- ja noortetööga, siis mingis mõttes on ta Mordvasse tagasi jõudnud, kuigi elab praegu Soomes. Nagu teada, kuulub Liliann töörühma, kes tõlgib ersa keelde Vana Testamenti. Poolest miljonist ersast elab aga suur osa Mordvas. Tõlge loodetakse valmis saada aastaks 2025.

Ka sedastas ta, et Ingeri kirikul, kes teenib Venemaal, on olnud keeruline. Need kogudused, kes on soome keele kõrval kasutanud teenimistöös ka vene keelt, on ellu jäänud; kaks kogudust tegutseb Krimmis ja kirikutes palvetatakse rahu eest Ukrainas.

Meeldivat osadust pakkunud päeva võikski kokku võtta lausesse „Asjata te pole tulnud“. See on Pekka Simojoe laulu pealkiri. Seda laulsid kõik osalejad ja kitarril saatis Samuel Reinaru. Veetnud kosutavad tunnid toomkiriku 800aastaste müüride vahel ja viinud kohale kahele ukraina perele mõeldud abipaki, võis tõdeda, et päev on hästi korda läinud.

Rita Puidet