Idee: Luunjasse kirik

Tartu
Kunstimajas avatud Stanislav Netšvolodovi isikunäitus «Projekt
Altar» viib kunstihuvilise Piibli temaatikasse.

Juba enne
näitusesaali astumist puges põue kiriku lävepakule
jõudmise tunne: avatud uksest haaras silm suursuguses
mõõtkavas puust tiibaltari. Näituse keskme
moodustabki 2005. a valminud kiriku interjööri
terviklahendus.

Luunja
hüpoteetiline «Emajõe kirik» on see koda,
kuhu autoril on visioon paigutada siin eksponeeritavad skulptuurid ja
lõuendid ning mida on kujutatud kiriku graafiliste
eskiislahendustega. Hästi mõjusad on pühakute ja
märtrite elusuuruses puust värvitud skulptuurid «Maarja
Magdaleena», «Püha Barbara», «Püha
Katariina».

Maalidest
äratab enam tähelepanu «Peaingel Miikael» ja
«Püha Johannes», viimast on kujutatud Tartu Jaani
kiriku taustal. Üles on seatud ka suuremõõtmelised
Piibli-teemalised kobrutatud vasest kompositsioonid.

Ukrainas
sündinud Poola päritolu Stanislav Netšvolodovi side
religiooniga on ta enda sõnul lähedane ja orgaaniline,
ligi kakskümmend aastat kirikute restaureerimist ning kuulumine
katoliku kirikusse on ka selle näituse taustaks. Eesti Kirikule
kinnitab ta, et peab ebanormaalseks, et suurel maa-alal Emajõe
kaldal puudub pühakoda, mis ongi idee «Emajõe
kirik» aluseks. Siiani on kunstnikul galeriidest
funktsionaalsesse keskkonda jõudnud töid vaid Poolas.

Stanislav
Netšvolodov on sündinud 2. augustil 1935 Ukrainas. Ta on
lõpetanud Kiievi Ehitusinseneride Instituudi arhitektuuri
erialal, töötanud Irkutskis eraskulptuuriateljees,
kunstnikuna Tartu ARSis, Poolas kirikuinterjööride
restauraatorina ja mitme kunstikooli skulptuuriõppejõuna.

Stanislav
Netšvolodov on Anton Starkopfi nimelise kunstipreemia laureaat 2002.