Hingake, tehke seda, mida teha saab, ja siis jälle hingake

Ma ei ütle, et jääge rahulikuks, sest see ei ole iial üht ärevuses inimest rahustanud. 

Toit on teil loodetavasti varutud – järgmistel nädalatel on mõistlik kodus püsida ning kohtuda inimestega vaid sotsiaalmeedia vahendusel. Nõnda saab haigusekandjad kõige kiiremini lokaliseerida, isoleerida ja tervendada. Mina aga küsin: milles õieti seisneb tänane hirm/mure?

Enne vastamist palun hingake sügavalt sisse, nii et tunnete, kuidas lisaks kopsule ka kõhuke õhuga täitub. Pange tähele, kuidas õhk siseneb ninasõõrmetesse ja juba soojema õhuvooluna väljub. Või hingake suu kaudu ja tooge õhk otse kõhuõõnde, hoidke seda seal hetke ja laske välja. Sissehingamine olgu kui Elu enda vastuvõtmine – Jumala hingeõhuga enda elustamine –, taotluslik ja väekas, ning väljahingamine kui alistumine Jumala armule – täiuslikus usalduses täielik minnalaskmine egost.

Järgmise hingetõmbega kujutage ette, kuidas õhk jõuab kõigisse teie ihuliikmetesse ning täidab kõik organid. Pärast väljahingamist naaske tavapärase hingamisrütmi juurde. Pange tähele, kuidas te end nüüd tunnete, millised aistingud ja emotsioonid teid valdavad. Olge lihtsalt tunnistajaks kõigele, mis on. 

Kui kuskilt on ebamugav, tooge sinna pisut rohkem tähelepanu, et ka ebamugavus aktsepteerida. Ego võitleb tegelikkuse vastu ja kannatab. Tunnistaja aktsepteerib ja vastab tegelikkuse väljakutsele. Nüüd leidke vildikas ja paber, kuhu kirjutada „HINGA“, kinnitage see teibiga oma töölauale, tualeti uksele, voodi kohale – et ärevuse korral mitte hingetuks jääda.

Antud olukorda võib vaadelda kui võimalust endasse vaadata, vaagida, mis on päriselt oluline. Luua uusi perekeskseid rituaale. See võib olla võimalus saavutada sügavamat, ehedamat kontakti iseenda ja oma kallitega, et siitpeale jätkata ausamalt, teadlikumalt, leebemalt nii enda kui teiste suhtes. 

Kui teil on ebamugavusi, milles keegi saaks toeks olla, lihvige palve esitamise oskust. Abi paluda ei ole alati lihtne. Kaaluge, mida saate ise enda heaks teha, tunnistage, kuidas end tunnete ja mida teiselt vajate, ning jagage oma tundeid ja vajadusi. Uurige ka, kas teie tuttaval eakal on abi vaja. Kasutage võimalust olla kuuldud ja teine ära kuulata – päriselt. See aitab. Ja vastake palvetele – ausalt, enda tõest üle astumata.

Naaseme nüüd küsimuse juurde, milles seisneb hirm/mure. Soovitan kirjutada välja kõik, mis teid vaevab – end tsenseerimata. Ükski mõte ega tunne pole õige ega vale, teil on õigus kõigile oma mõtetele ja kõigile tunnetele, ka nendele, mis on Jumalaga pahuksis. Seejärel eristage akuutsed teemad nendest, mis kannatavad ootamist. Leidke reaalsed teod, mida saate nende lahendamiseks teha, ja kirjutage nad välja. Need osutavad, mida võiks lähipäevil ette võtta. Murede taha, millele lahendusi ise ei leia, kirjutage inimese nimi või allikas, kust neile abi saaks – raamat, foorum jne. Tehke sama oodata kannatavate asjadega. Seejärel hingake, tehke seda, mida teha saab, ja siis jälle hingake.