Hendrik Eichenbaum – insener ja teoloog

Sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal on juba mitu aastat korraldanud kohtumistesarja «Juured», milles saadakse tuttavaks tuntud inimestega, kes on pärit Helme kihelkonnast või kelle vanemad on siit pärit olnud.

Noor Hendrik Eichenbaum Kanadas.

Hendrik ja Ellen Eichenbaum 2001. a.

Manalateele lahkunud tuntud helmelasi tulevad meenutama nende lähedased ja järeltulijad või sama eriala esindajad. Selliseid kohtumisi on olnud juba umbes 70.
Järjekordne «Juurte» kohtumine rääkis huvilistele Hendrik Eichenbaumist. Hendrik Eichenbaum elab Kanadas. Tervise tõttu ei suutnud ta ise Tõrva-Helme rahva keskele tulla ja Hendrikust rääkis tema õde Hilda Mikk.
Eichenbaumide perekond on pärit Helme kihelkonna loodeosast Pori külast. Tänapäeval kuulub Pori küla Põdrala valla koosseisu. Silla talus kasvas Hendrik kuuelapselise perekonna pesamunana. Tema sünniaeg on 1925. aasta kolmekuningapäev. Haridustee algas Ei-chenbaumide lastel oma kodupaigas Lõve algkoolis. Aga keskhariduse omandas Hendrik Eichenbaum Tõrva Gümnaasiumis, mille lõpetas Teise maailmasõja ajal. Pärast kooli lõpetamist lahkus noor Hendrik kodumaalt.  
Põgenemisteekond kulges Soome kaudu Rootsi, kus noormees leidis esmalt tööd metsa- ja vabrikutöölisena. Aga Rootsis avanesid võimalused jätkata haridusteed Göteborgi Polütehnilises Instituudis. Hendrik Eichenbaum omandas inseneri kutse ja töötas ühes Malmö ehitusfirmas. Rootsis Lundis abiellus Hendrik eestlanna Ellen Aasamäega ja perekonda sündis tütar, kes sai nimeks Eva.
1953 rändas Hendriku perekond kodumaast veelgi kaugemale. Uus kodu leiti Kanadas Niagara Fallsis. Kanadas sündis poeg Toomas.
Hendrik läks tööle firmasse H. G. Acres Engineering Consultants Co. Tegemist oli 1950.–1960. aastate maineka ja kiiresti kasvava firmaga, kus peamiselt tegeldi elektrijõujaamade projektidega nii Kanadas kui mujal maailmas. Hendrik sai tsiviilinseneri osakonna juhatajaks ja oli isiklikult vastutav paljude Kanada projektide elluviimise eest. Projektide hulka kuulusid Churchill Falls’i hüdroelektrijaam, Thoroldsi kanali alune tunnel, mitmed rahvusvahelised jõetammide projektid Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Tema edukat insenerikarjääri tunnustati 1994. aastal Professional Engineers of Ontario auhinnaga Engineering Excellence Award.
Kogu elu on Hendrik Ei-chenbaumi saatnud siiras usk Jumalasse, armastus Jumala ja kiriku vastu. Kuigi kogu Ei-chenbaumide perekond on olnud kiriku-ustav, pani Hendriku siiras ja lihtne, samas väga sügav usk ja lähedane side Jumalaga isegi tema ema ja isa ning vanemaid õdesid-vendi hämmastuma. Juba ema oli ütelnud oma noorimale pojale, et temast saab kirikuõpetaja.
Elu suunas Hendrikut küll teisele teele. Küllaltki kõrges eas alustas ta oma ema mälestuseks teoloogiaõpinguid – inseneriameti kõrvalt 1980. aastatel Concordia Luterlikus Seminaris teoloogia magistristuudiumis.
Teoloogiaõpingutega jõudis Hendrik lõpule 1990. a. Seesama Concordia Luterlik Seminar vääristas Hendrik Ei-chenbaumi 2006. aasta kevadel medaliga Servant of Christ (‘Kristuse teener’). 
Hendrik on teeninud Kristuse kirikut iseäranis laste- ja noortetöö alal. Ta on juhendanud pühapäevakooli tegevust ja leeritööd Kanada eestlaste koguduses St. Catherinesis. Ühtlasi on ta välja andnud leeritöö õppematerjale, mida kasutan meeleldi ka Helme koguduse leeritundide ettevalmistamisel.
Peale selle on Hendrik kasutanud oma osavat kätt piibliaineliste illustratsioonide joonistamiseks. Tema käekiri on väga armas ning tema joonistatud pildid lihtsad ja ilusad.
Hendrik Eichenbaum on asendanud Kanada Eesti koguduses ka pastorit, teenides kogudust jumalasõna kuulutamisega.
1993 tähistas Hendrik Eichenbaum kodumaalt lahkumise 50. aastapäeva selle-ga, et külastas jälle vaba Eestit, oma õdesid Tõrvas ja lapsepõlveradu Poril. Kahtlemata oli Hendrikule suureks elamuseks käia silitamas oma vana koolimaja Lõvel, kust tema edukas ja pikk haridustee algas.
Kodumaad külastades oli Hendrikul hea meel viibida ka Helme koguduse keskel. Kahjuks oli tema lapsepõlveaegne kirik varemetes. Nüüd jutlustas tema meie rahvale tänase kiriku kantslist. Paaril pühapäeval vestles ta Helme koguduse leerilastegagi.
Pärast 1993. a visiiti on Hendrik olnud jälle kodumaast kaugel Kanadas. Kuid oma südames ja mõtetes on ta aina oma kallil sünnimaal. 1997. a saatis ta poja Tooma külastama oma lapse- ja nooruspõlvemaad. Toomas võttis oma isa sünnikodust Silla talu akna alt kibuvitsapõõsa juurest kolm peotäit mulda. Need kolm peotäit kodutalu mulda saavad esimeseks katteks Hendrik Eichenbaumi puusärgile, kui ta väsinuna Kanada kalmistule puhkama heidab. 
Oma kodumaa käekäigule elab Hendrik pidevalt kaasa. Internet ja uudistekanalid annavad võimaluse Eesti elu jälgida. Aga samuti on tänapäeval lihtne olla sugulastega kontaktis telefonitsi ja kirja teel. Igast vestlusest, igast kirjareast, igast mõtteterast kõlab Hendriku veendunud usk Jumalasse, tema armastus Issanda vastu.

Arvo Lasting