Helmes oldi vennaste-koguduse vaimus

Helme kirikus oli pühapäeval, 15. septembril mitu põhjust pidada tavalisest pidulikumat jumalateenistust.

Rootsi punast karva toekas hoone Helme kalmuaia lähistel paistab silma kui tüüpiline vennastekoguduse palvemaja, mis ühendab koolitoa, rahvamaja ja pühakoja väliseid jooni. Sajandeid siin seisnud, pakub ta alates 1944. aastat katust EELK Helme kogudusele, kes hoones sedavõrd kodunenud on, et seda Helme varemetes seisva pühakoja asemel kirikuks kutsub.
Jutlustas Viljandi praosti kohustes olev Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer, muusikaga teenis kaasa Põltsamaa koguduse plokkflöödiansambel Ülle Noormäe juhatusel ning vennastekoguduse laule esitas Vello Niilo evangeeliumi vennasteühendusest, teda saatis kohalik organist Thea Leitmaa.
Poolsada kirikulist kuulas püsti seistes, kui õp Arvo Lasting luges ette peapiiskop Andres Põderi tervituse. Peakarjane loetles oma pöördumises tärmineid, mida sel päeval põhjust meenutada: 200 aastat hernhuutluse, meie rahva arengusse usulise ja kultuurilise jälje jätnud liikumise Helme maile jõudmisest; 85 aastat koguduse vaimulikuks koduks oleva Helme kiriku-palvemaja taaspühitsemisest; 65 aastat õp Valter Vaasa (1915–2006) Helmesse jõudmisest ning 15 aastat praeguse hingekarjase Arvo Lastingu ja organist Thea Leitmaa koguduse töötegijaks tulekust.
Peapiiskop lisas nimekirja veel kiriku-palvemaja altari, Jumala perekonna leivalaua, mille valmimisest möödub samuti 15 aastat. «Kõik need tähtpäevad kõnelevad nii Jumala lõppematust armust kui ka Helme koguduse ja kihelkonna rikkalikust vaimulikust varasalvest. Veel enam, nad äratavad usku, innustavad armastusele kodukiriku ja kodukoguduse vastu, kutsudes üles olema Jumala head majapidajad,» kirjutas Helme kogudusele peapiiskop Põder.
Kihelkonna ajaloost noppeid esitades jutustas Arvo Lasting, kuidas Helmesse jõudis 1727. aastal Saksamaal Herrn­huti külas sündinud kristlik vagadus- ja äratusliikumine: «1813. aastal hakati Hummuli Peedu talus Matt Wahlbergi juures korraldama kohalikke vennastekoguduse palvekoosolekuid. Peale tema olid esimesed eestvedajad Juhan Lakritz ja Jaan Treufeldt.»
Õpetaja sõnul ehitati praegu kirikuna kasutatav vennastekoguduse palvela 1847. aastal, kuna vagadusliikumine oli selleks ajaks kohalikes mõjusat äratustööd teinud ning vajadus maja järele kooskäimise paigana oli ilmne. Vabadussõja alguses 1918 sai maja kannatada, kohalike elanike osalusel see korrastati ning 1928. a pühitses hoone Helme koguduse õpetaja Johannes Uustal (1880 sündinud ning 1954 Karagandõ oblasti vangilaagris poliitvangina surnud).
1944. aastast, mil luterlik kirik muutus kasutuskõlbmatuks, asus vennastekoguduse palvemajja kohalik luterlik kogudus.
Liina Raudvassar 

Helmes tähistati
200 a hernhuutluse jõudmisest Helmesse
85 a kirikumaja uuestipühitsemisest
65 a õp Valter Vaasa tulekust Helmesse
15 a õp Arvo Lastingu asumisest Helmesse
15 a organist Thea Leitmaa tulekust Helmesse
15 a kiriku-palvemaja altari pühitsemisest