Head uut kirikuaastat!

Oleme astumas uude kirikuaastasse. Kirikuaasta lähtub Kristuse ja maailma elutsüklist ja kõneleb meile sellest, et oleme Jumalale olulised. Kirikuaasta algab Kristuse tulemise ootamisega ja lõpeb igavikupühapäevaga, mis räägib igavesest elust.
Seega võib öelda, et kirikuaastas on toodud olulisemad usulised sündmused alates algusest ja lõpetades igavikuga. Keskne päev on pühapäev, mis meenutab Kristuse ülestõusmist surnuist. Kirikuaastas on palju pühasid, annan ülevaate kõige olulisematest neist. Kolm suurt kirikupüha on jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad. Nende ümber koonduvad neid ettevalmistavad ajad.
Advent
Kirikuaasta algab neli pühapäeva enne jõule (sel aastal 28. detsembril) advendiajaga (ld Adventus Domini – Issanda tulemine), mis on jõuludeks valmistumise aeg. Advent saab alguse Jee­suse kuningliku tulekuga Jeruusalemma ja rahva hosiannahüüetega. Sama tekst kordub ka palmipuudepühal. Et tegu on väikse paastuajaga, siis on liturgiline värv violetne, mis sümboliseerib meeleparandust ja kahetsust.
Jõulud
Esimestel sajanditel olid usklikud sünnipäevade tähistamise vastu, sest seda kommet peeti paganlikuks. Jeesuse sünnipäeva hakati tähistama alles alates 350. aastast. Jõulud kõnelevad Kristuse sünnist ja et tegu on rõõmupühadega, on liturgiliseks värviks valge, mis kõneleb siirast rõõmust ja puhtusest. Olulisim püha on 1. jõulupüha 25. detsembril.
Aastavahetus
Aastavahetusel tähistab ka kirik kalendriaasta vahetumist vana-aastaõhtu jumalateenistusega (31. detsembril), mis annab võimaluse mõelda kõige kaduvusele siin maailmas. Uue aasta jumalateenistusel (1. jaanuaril) tähistatakse Jee­susele nime panemise päeva (Jeesus tähendab ‘Issand on abi, Issand päästab’) ja uude aastasse minnakse vastu Jumala abile ja päästele lootes.
Kolmekuningapäev
Kristuse ilmumise püha (6. jaanuar) kõneleb idamaa tarkade külaskäigust Jeesus-lapse juurde. Tegu oli esimeste paganatega, kes kummardasid Issandat.
Paastuaeg
Ülestõusmispühi valmistab ette suur paastuaeg, mis algab 40 päeva (pühapäevad välja arvatud) enne ülestõusmispühi. Päev enne paastu tähistatakse veel vastlapäeva (viimane võimalus enne paastu liha ja rasvaseid roogi süüa). Paast algab tuhkapäevaga (vanasti raputati patukahetsuse märgiks tuhka pähe) ja see on 2011. aastal 9. märtsil. Protestandid rõhutavad rohkem seesmist meeleparandust. Kuna tegu on meeleparandusajaga, on ka liturgiline värv violetne.
Paastumaarjapäev (25. märts)
Ingel kuulutab Maarjale Jeesuse peatsest sündimisest. Maarja annab end Jumala käsutusse.
Palmipuudepüha
Suur nädal algab palmipuudepühaga, mil Jeesus sõitis kuninglikult Jeruusalemma. Siitpeale jälgitakse iga päev Jeesuse kannatusteed.
Suur neljapäev
Jeesus seadis armulaua ja pesi jüngrite jalgu, jättes neile nii eeskuju teenida üksteist alanduses.
Suur reede
Jeesus suri ristil ja seetõttu on tegu sügava leina päevaga – liturgiline värv on must. Vaiksel laupäeval oli Jeesus hauas.
Ülestõusmispüha
Varahommikul leidsid naised tühja haua ja kohtusid ülestõusnud Kristusega. Võib väita, et ülestõusmispühad on aasta suurimad kirikupühad. Just Kristuse ülestõusmise meenutamiseks peetakse jumalateenistusi pühapäeval. Kristuse ülestõusmine surnuist on kristluse keskne sisu. Tegu on suurima rõõmuga, seepärast on liturgiline värv siis valge. 2011. aastal on ülestõusmispühad 24. aprillil.
Taevaminemispüha (2. juuni 2011)
Neljakümne päeva jooksul alates ülestõusmisest ilmus Kristus jüngritele, neljakümnendal päeval aga läks ta taevasse. Taevaminemispüha on alati olnud meie kiriku traditsioonis suur püha ja värv on alati olnud valge.
Nelipühad
Nelipühad saabuvad 10 päeva pärast taevaminemispüha (2011. a 12. juunil). Pühade eestikeelne nimetus on küsimusi tekitav. Kui lugeda kokku aasta suured pühad, siis peaks tegu olema jõulude ja ülestõusmispühade järel kolmandate suurte pühadega. Ilmselt loeti rahvatraditsioonis ka taevaminemispüha suureks pühaks ja seetõttu on nelipühad neljandad suured pühad aastas. Tegu on Püha Vaimu väljavalamisega jüngritele ja esimese ristimisega. nelipüha peetakse kiriku rajamise päevaks. Liturgiline värv on punane, mis kõneleb usu tunnistamisest.
Kolmainupüha
Tegu on nelipühajärgse pühapäevaga, mis kõneleb pühast kolmainsusest ja Jumala varjatud olemusest, mis ületab inimese mõistmise. Liturgiline värv on valge, kuid alates järgmisest pühapäevast vahetab selle välja roheline, mis sümboliseerib lootust ja püsib liturgilise värvina kirikuaasta lõpuni (välja arvatud teatud kirikupühad, mis jäävad nelipühajärgsesse aega).
Jaanipäev
24. juuni on Ristija Johannese sünnipäev, mida on tähistatud alates 5. sajandi algusest. Johannes kuulutas Jumala headust, päästet ja pattude andeksandmist. Nii tehes valmistas ta teed Jeesusele. Liturgiline värv on valge.
Usupuhastuspüha
31. oktoobril meenutab luterlik kirik oma traditsioonis 95 teesi naelutamist Wittenbergi kiriku uksele. Püha teema on seotud usuga ja sellega kaasneva päästega. Liturgiline värv on punane.
Hingedepäev
1. november on kõikide pühakute päev, 2. november on hingedepäev. Mõlemad päevad on ajalooliselt rohkem katoliiklikus traditsioonis tähistatavad, kuid neid on viimasel ajal ka evangeelses traditsioonis üha rohkem hakatud pidama. Hingedepäeval mälestatakse kõiki lahkunuid. Liturgiline värv on valge või must.
Igavikupühapäev
Kirikuaasta eelviimased pühapäevad kõnelevad viimsest kohtust ja selleks valmistumisest (tuleval aastal 20. november). Viimane pühapäev kirikuaastas on igavikupühapäev või surnutemälestuspüha, mil kõneldakse Kristuse taastulemisest siia maailma ja ees ootavast igavesest elust. Teisalt mõeldakse kõigile lahkunuile ja mälestatakse omakseid. Liturgiline värv on siis valge või must.
Kaido Soom

Eesti kiriklikke mälestuspäevi jaanuaris
Hans Tiismann, misjonär Palestiinas, Ida-Aafrikas ja Brasiilias, afrikanist, esimene eestlasest misjonär (1886):
5. jaanuar
Valter Paucker, pastor, enamlaste 1918-1919. aasta terrorivõimu märter Rakveres (1919):
6. jaanuar
Elmar Silvester Salumaa, pastor, usuteadlane (1996): 7. jaanuar
Jakob Hurt, pastor, rahvusliku liikumise tegelane ja rahvusliku kultuuritöö organiseerija (1907):
13. jaanuar   
Platon, õigeusu piiskop; Traugott Hahn, usuteadlane, pastor, ja Wilhelm Schwartz, pastor;
Nikolai Bežanitski ja Mihail Bleive, õigeusu preestrid; 1919. aasta Tartu märtrid: 14. jaanuar
Albert von Buxhoeveden, Liivimaa piiskop, Eestimaa ristiusustamise korraldaja (1229):
17. jaanuar
Allikas: EELK piiskopliku nõukogu otsus 17.03.2009