Sellesuvine Martin Luther Bundi eriväljaanne on pühendatud EELK 90. aastapäevale. Avasõnad väljaandes ütleb peapiiskop Andres Põder, kes tänab Bundi meie kirikule rasketel aegadel osutatud abi eest.

Martin Luther Bundi president Claus-Jürgen Roepke nimetab Eesti arengut uskumatuks läbimurdeks, mis samal ajal mõjutab rahvastikku väga erineval moel. Tema sõnul on praegu luterlikul kirikul võimalus ja kohustus pakkuda evangeeliumi. Martin Luther Bundi selle aasta annetus lähebki selle ülesande täitmiseks mõeldud Saku kiriku- ja kogudusekeskuse ülesehituse tarbeks. Roepke kutsub üles palvetama Eesti kristlaste eest ja aitama üles ehitada Saku keskust.

Saku keskusest on väljaandes juttu veel, Hageri koguduse olukorrast annab aru praost Vallsalu.

Pikema artikli on eriväljaandesse kirjutanud Paul-Gerhard von Hoerschelmann, kes annab esiteks ülevaate siinsest kirikute ülesehitusest ja meie teoloogilisest haridusest, mille juures Hoerschelmanni panus on päris suur. Artikli teises pooles jõuab ta «oma loo» juurde – on ju Hoerschelmann Eestis sündinud, kuid nagu enamik baltisakslasi, rändas ka tema perekond 1939. aastal siit ära Saksamaale.

Tulles 1987. a oma sünnimaale, otsustas ta juba järgmisest aastast alates korraldada partnerlust Põhja-Elbe kiriku ja EELK vahel. Hoerschelmann viitab sellele, et haridusest üksi on pastoritele vähe – kogudused peavad ka töö eest maksma. «Palju on veel teha,» ütleb ta.

Teoloogiaharidusest Tartus kirjutab Urmas Nõmmik.

Meie seni suurimast kirikupäevast Tartus 2005. aastal kirjutab Elo Süld ning rõhutab, et laulupidu oli selle keskpunktis. Kuigi kirikupäevi on meil korraldatud ka 1997 ja 2000, on laulupidu pikema ja tugevama traditsiooniga. Nii võttis kiriklikust laulupeost osa 171 kollektiivi 3000 lauljaga. Siiski on kirikupäevade peamine mõte tuua kokku kirikurahvast üle kogu maa. Järgmine kirikupäev on plaanitud 2010. aastasse.

Väljaandes on juttu suurimast organisatsioonist, kuhu EELK kuulub – Luterlikust Maailmaliidust. LML tegutseb vajadusel ka lepitajana kirikute vahel, sest kus on palju erinevat koos, seal tekivad ka konfliktid. Dr Andreas Wöhle seisab selle eest, et Ida-Euroopas kirikute erimeelsusi ennetada. Ta ütleb, et probleemide lahendamine käib sisemise arengu juurde ning teenib üht eesmärki – olla üks Kristuses. 

Ka EELK-l on vaja konflikte lahendada – kevadel pidas peapiiskop Põder läbirääkimisi kirikujuhtidega Siberi luterliku missiooni teemal. Kuigi kirik on iseseisev, seisab ees selgitustöö, kuidas suure Venemaa väikesed kirikud üksteisega koostööd teevad.

Rääkides laste- ja noortetööst tõdevad Mari-Ann Oviir ja Lia Kaljuste, et seisame silmitsi lakkamatute muutustega. EELK lastetöö tegijad püüavad muutustega kaasa minna ning pakkuda lastele seda, mis neid huvitab. Laste- ja noorteühenduse eesmärgiks on lisaks üritustele pakkuda tööks vajalikke materjale.

Urmas Viilma annab väljaandes ülevaate Eesti maakoguduste käekäigust ning toob välja tõsiasjad, mis mõjutavad nii koguduste kui pastorite elu. Viilma pakub ka välja strateegiaid, kuidas maakoguduste elu kergendada.

Väljaandes on ühele leheküljele kokku võetud Eesti luterluse lugu selle algusest tänaseni, lisatud on statistikat ka Eesti kohta.

Ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja Sirje Semm kirjutab eriväljaandes lehetööst, sest iga nädal meie kiriku sündmusi kajastav leht saab ühe osa tööks vajalikust rahast just MLBst. Kuus aastat tagasi külastas nende delegatsioon ka toimetust. Semm annab teada, et lisaks eesti lugejatele on lehel tellijaid ka välismaal ning lugejate arvuks võib seega arvata 8000–10 000.

Kristel Neitsov