Halliste kiriku lugu on Eesti rahva ime

Paarkümmend aastat tagasi juhtusid Eestimaal imed. Jumalal oli meie rahvaga oma plaan. Üks imedest oli Halliste kiriku taassünd. Mäletate veel Kalev Raavet 1990. aastal lausumas: «Kui Halliste kirik saab valmis, saab Eesti vabaks»?
1989. aasta jõuluõhtul koguneti katuseta kiriku varemete vahel. Taevas särasid tähed. Ülal tornimüüridel olid elektriküünaldes jõulupuud. Aasta hiljem toimus veel ehitusjärgus kirikus, millest vaid käärkamber uhke kahhelkiviahju ja avarate akendega oli säilinud, jõulude aegu 10 jumalateenistust ja kontserti.
21. detsembril 1990 sai õiguse anda esimesena kirikus tänu- ja palvekontsert Tartu ülikooli kammerkoor, kes oli esimesena teinud kollektiivse annetuse kiriku taastamiseks. 20 aasta taguse sündmuse meenutuseks andis kammerkoor 12. detsembril, III advendil, kontserdi Halliste kirikus.
Ühe mehe missioon
Halliste kiriku ehitasid üles Eesti rahvas ja meie sõbrad ning Kalev Raave (1926–2004) ennastsalgav entusiasm ja tohutu organiseerimisvõime. Kalev Raave on öelnud: «Oma pattude suurust ja sügavust ma tunnen ja tean. Olen selle eest käinud läbi puhastustulest vanglasolemise näol ja leidnud lohutust-lunastust Halliste kiriku ülesehitamises ning hingekarjasena Issandat ja kogudust teenides.»
«Kalev Raavele, olgu muld talle kerge, ja kõigile tema lähedastele tuleb sügavat tänu avaldada,» ütles kunstnik Jüri Arrak, Halliste hiigelmõõtmetes altarimaali autor. «Tema teod olid head, ta teenis inimesi, igal pool, kus ta töötas. Ilma sellise meheta oleks kirik jäänud varemeisse, kui ta poleks oma missiooniks võtnud kirik üles ehitada,» meenutab kunstnik hea sõnaga kirikuehitajat. «Kalev kandis kirikut süles.»
Halliste kiriku ehitamine oli meie kõigi ühine panus, igas müürikivis on tükike mind ja sind. Igaüks andis oma jõukohase osa. Esimesel korjandusaastal annetati kokku 800 000 rubla. Kirikut ehitas EELK juurde moodustatud ehitusfirma Wunibald, mille direktoriks oli Mati Maanas. Ehituseks kokku kulus üle miljoni rubla.
Kunstnik Jüri Arrak kinkis kogudusele nelja meetri kõrguse altarimaali. Hallistesse juhtub Jüri Arrak nüüd harvemini, sest suvekodu mere ääres on teinud ta «sunnismaiseks» ja ringisõitmist Eestimaal jääb vähemaks.
Jüri Arrak ei olnud enne ülespanekut neljast osast koosnevat maali, millel hiigelsuurte kätega Kristus, tervikuna näinud. «Läksin kiriku külg­uksest sisse, vaatasin. Ja esimene hetk oli selline, et mõtlesin, kas ma tõesti olen selle teinud,» meenutab ta paarikümne aasta tagust aega. «Kui ma 1989. aastal läksin Hallistesse, nägin kaugemalt varemeid ja teadsin kohe, et siin peab olema suur värviline rist.» Kogudus soovinud altaripildiks õnnistavat Kristust, Jüri Arrak tahtis säilitada risti. Kunstnik on rahul, et leidis kogudust ja teda ennast rahuldava lahenduse ühtaegu õnnistavast ja lunastavast Kristusest.
Oma õpetaja ootuses
Kui enne kirikuehituse algust oli kogudusel 82 liiget, siis 1990ndatel kasvas kogudus tormiliselt ning liikmesannetajaid oli 700–800. Kalev Raave, kes vaimulikutööle tulles oli 62aastane, on 2001. aastal kirja pannud arvud: «13 aasta jooksul on ristitud üle 1500 lapse ja täiskasvanu, leeritatud ligi 500 inimest, laulatatud 60 paari, maetud veerand tuhat lahkunut.»
Hallistet, mis jääb Ärma talust 10 kilomeetri kaugusele, peavad oma kodukirikuks president Toomas Hendrik Ilves ja tema abikaasa Evelin Ilves.
Praeguseks on Halliste kogudus kokku kuivanud. Detsembrikuu alguses oli liikmesannetajaist vaid 53 õiendanud ära oma kohustuse kiriku ees. Kogudus on hetkel ka oma hingekarjaseta ja praost Marko Tiituse hooles. Jumalateenistusi käib pidamas diakon Matis Rego Tartust, kes põhikohaga on tööl Viru vanglas.
Õpetaja koht on vakantseks kuulutatud ja kogudus ootab, kes tuleks neid ja Karksi-Nuia kogudust teenima. Viimases on ka elupaik pakkuda ja kahe koguduse peale mõistlik palk. Koguduse suurim mure ongi kohapeale oma õpetaja saamine.
Head hinged
Praost Marko Tiitus ütleb Halliste koguduse küll väikese, aga tubli ja elujõulise olevat. Just tänu inimestele, kel kirik südame küljes. Nagu juhatuse esimees Ene Staalfeldt ja liige Aita Laks. Nendega kohtusime kirikus, mis asub 15 suitsuga Pornuse külas Halliste aleviku lähedal.
Istusime kiriku keldritoas, mis oli soojaks köetud, ja Aita valas termosest pihlakamahla. Rääkisime ilmast ja inimestest, naised meenutasid hea sõnaga Kalev Raave kõrval ka tema järel tulnud õpetajaid Enri Pahapilli ja Kalle Gastonit. Tegid seda delikaatselt ja inimestest häid külgi esile tuues. Koguduse tuumikust rääkides ütles Ene Staalfeldt, et «me teeme kõike ikka koos üksteist toetades», ja nimetas Inga Tiiratsi, kes ajab koguduse välissuhteid, organist Reet Soosaare, rahaasjade korraldaja Helbe Karbi, Eve Kuuse ja Sirje Siitami nime.
Meedias on küll kõneldud katuse remondist ja kogudust petnud ehitusfirmast. Minu meelest on olulisem midagi ette võtta pühakoja aluse keldriruumiga, mis kütte puudusel on sõna otseses mõttes hallitusseent täis. Torustiku rikke tõttu puudub hoones ka vesi. Tormituules kahjustunud katuse remondi viib lõpule teine firma ja kogudus on saanud tagasi ka oma raha tänu inkassofirmale. Raha tagasisaamine oli eluliselt vajalik, sest 90% kogusummast oli PRIAst saadud toetus. 300 inimest mahutavas pühakojas on elektriküte, mida kalli hinna ja vana juhtmestiku tõttu ei kasutata. Vaid kahte väikest ruumi köetakse, sest «raamatud läinud hallitama», ütles Aita Laks.
Rahaga on väikeses koguduses üldse keerulised lood. «Aga õpetaja on kogu aeg palga kätte saanud,» kinnitab Aita Laks, kel on ülevaade ka raha liikumisest. Aga ilma Soome sõpradeta, kes siiani neid rahaliselt toetavad, toime ei tulda. Sipoo, Hartola ja Ruovesi kogudus on juba palju aastaid koguduse kaudu aidanud kohalikke toimetulekuraskustega peresid, tehes neile väärtuslikud jõulupakid. Nii on see ka tänavu.
Halliste vald toetab kogudust 10 000 krooniga. See raha läheb elektri eest tasumiseks.
Kool ja kirik koos
Ene Staalfeldt on kolm aastat nautinud pensionäripõlve, aga enne seda juhtinud 35 aasta kooli. Ta meenutab, et Kalev Raave oli kohal olnud vaid kaks nädalat, kui tuli kooli ennast tutvustama. Et täna on kiriku kõrval kirikumõisa külge ehitatud uhke Halliste valla ainus kool, on samuti suuresti tänu Kalev Raavele.
Koolis on katkematult 1993. aastast antud religiooniõpetust, millega alustas Malle Neerot. Tasapisi, esialgu omadele hingehoidlikke hommikutunde korraldades. Koolimajas ripub Kalev Raave portree, mille maalis õpetaja Enri Pahapilli tütar. Ene Staalfeldt tunnistab, et mõnigi kord käis ta maali juures Kaleviga nõu pidamas.
Halliste kool on meelde jäänud ka omapäraste koolivormina kasutusel olnud kampsunitega. Mõnigi laps toonud arsti juurest tõendi, et on lambavillale allergiline. Ene Staalfeldt naerab ja nimetab üheks tõenditoojaks ka praegust seltskonnatähte Lauri Pedajat.
Suvel oli Halliste kirik avatud teelistele. Kiriku perenaine ja hea hing Aita Laks rõõmustab iga tulija üle, aga enam selle üle, et keset Mulgimaad on pühakoda, mis meenutab inimestele Jumala armu suurust. Praost Herbert Kuurme (1911–2005), samuti kirikuehitaja, Põltsamaa kiriku ehitaja, oli igati toeks Halliste taassünni juures. Ta öelnud ikka: «Ärge paluge Jumalalt kerget elu, vaid et ta annaks jõudu raskuste võitmisel.» Seda vajame tänagi!
Hea lugeja, kui sinu südames on soov toetada meie ühte vabaduse tuultes sündinud imet, siis EELK Halliste Püha Anna koguduse pangakonto SEBs on 10302007156001.
Sirje Semm

Halliste Püha Anna kirik
1504 – esimesed teated kiriku ja koguduse kohta
1642 – ürikud annavad teada kiriku heast korrast
1700 – Põhjasõja ajal süütasid Vene väed kiriku
1703–1730 – kirik ehitati uuesti üles
10.06.1863 – välgunoolest süttis kirik
10.11.1867 – kirik on taastatud ja pühitsetakse
28.04.1959 – kirik põles taas ja muutus varemeiks
28.04.1989 – pandi nurgakivi uuele kirikule
1990 jõulud – kirikus toimus 10 jumalateenistust ja kontserti
1991 suvi – kirik on peaaegu valmis ja Eesti vaba
21.12.1991 – kirik pühitseti
1988–2001 teenis kogudust Kalev Raave

Pildigalerii: