Hageri Lambertuse kogudus tegutseb ka Sakus

Hageri koguduse filiaalina Sakus tegutsev kogudus ei pea küsimust, kas iseseisvuda või jätkata abikogudusena, hetkel aktuaalseks.
Seda kinnitasid Eesti Kirikule nii Hageri koguduse õpetaja, praost  Jüri Vallsalu kui ka abiõpetaja Jukka Repo, kes koos abikaasa Mariaga teeb Sakus kogudusetööd. Hageri koguduse nõukogu otsustas jääda äraootavale positsioonile: mitte kiirustada takka ega ka pidurdada loomulikku protsessi.
«See on nagu lapse sünd. Ta tuleb ilmale ikka õigel ajal, pole mõtet kunstlikult sekkuda,» näitlikustab Jukka Repo tekkinud olukorda, kus on tõstatatud küsimus, kas peaks Saku abikoguduse registreerima iseseisvaks. «Arvestatavaid argumente on poolt ja vastu,» kinnitab Jüri Vallsalu.
Ühelt poolt on tema sõnul igati teretulnud, kui üks rühm kristlasi tunneb valmisolekut iseseisvalt oma vaimulikku elu korraldada. Teiselt poolt võimaldab suurema koguduse filiaalina tegutsemine hoiduda lisabürokraatiast, mille kasuks räägivad majanduslikud argumendid.  
Ajalooliselt pole Sakus kunagi kirikut olnud, piirkond kuulus Keila kihelkonda. 1994. aastast teenindab Saku valla luterlasi Hageri kogudus.
Regulaarselt toimuvad jumalateenistused vanas ajahambast puretud vennastekoguduse palvemajas, viimasel ajal seoses vaimuliku elu elavnemise ja ürituste rohkenemisega ning tänu headele suhetele kohaliku omavalitsusega ka vallamaja avarates ruumides.
Mõtted on liikunud ka kiriku ehitamisele, ent esialgu on unistuse realiseerumisest Vall­salu sõnul puudu «mõned miljonid». Praost ei pea aga kaasaegse pühakoja ehitamist Sakus sugugi võimatuks, idee on ka koguduse arengukavas.
«Saku puhul on tegemist areneva piirkonnaga, kirik ei tohi seda fakti alatähtsustada,» rõhutab Vallsalu. Tema sõnul peaks küsimus kuuluma mitte ühe maakoguduse, vaid üldkiriklikku kompetentsi. Strateegia võiks olla selgemalt sõnastatud kiriku arengukavas – kuidas laiendada kiriku mõju kasvavatesse piirkondadesse sinna uue koguduse rajamisega.  
Liina Raudvassar