Formatsiooni aspektidest kristlikus kultuuris

Eesti pastori ja kirjakeele olulisima uuendaja teemalise konverentsi ettekande pealkirjastamine ladina keele põhjal tundub eesmärgist kõrvale kaldumisena. Ei ole aga seda, kui ettekannet kuulatakse kohapeal ja osaletakse arutluses. Lehelugejale on aga võimalik vahendada teesidepõhist ettekannet kokkuvõtliku loona. Formatsiooni allmõisted on reformatsioon ja transformatsioon, mille juures keelel on täita oluline osa. 

Keel on inimeseks kasvamise suurimaid mõjureid ja kujundajaid, mis kirjakeele puhul toimib ka kuuldavana ja räägitavana, ent vahendab ka nähtavat.

Rooma riigis rõhutati avalikku ruumi täitva arhitektuuri ja skulptuuri mõju rahvale, sest ehitised ja kujud peavad realiseerima kujundaja ideid, kelleks on valitseja. Ka esemete taga on alati keeleline mõtlemine, mis otsib vorme oma ideede kehastamiseks ja arutleb esemete üle keele abil. Huvitav, kuidas Eduard Ahrensi vanema kaasaegse Arthur Schopenhaueri ühe teose pealkiri „Die Welt als Wille und Vorstellung“ annab edasi just seda, kuidas ideoloogia tahte ja kujutlemise läbi oma väljenduse leiab, tehes seda ikkagi sõnade abil.

Väikese rahva ellujäämine oleneb tahtest nii nagu ka üksikisiku saavutused. Tahte kasvatamine on inimese kujundamise üks kesksemaid tegureid, see on teadliku formatsiooni näide. Oluline on ka keele omandamise, säilitamise ja juurutamise tahe, sealhulgas võõrkeelte survele teadlik mitte allumine, rääkimata nende soodustamisest oma maal.

Laps omandab keele oma kasvukeskkonnast ja koos sellega ainulaadse viisi, kuidas maailm on tema jaoks juba sõnastatud. Georg Gadameri mõtte kohaselt on maailm ühes keeles juba ette tõlgitsetud, otsekui ära öeldud. Öeldud nii, nagu seda on osatud ja ka tahetud ning keel annab selle meile ette.

Kasvatusel kui isiku kujundamisel (Ausbildung, obrazovanije) on nii teadlik kui ka teadvustamatu külg. Läbi kogu elu kujundab inimest igasuguste ideoloogiliste, majanduslike ja muude kujundajate „parv“. Nendel kujundajatel on erinevad huvid ja tahe ning väärtused ei sobi alati omavahel kokku. Seda olulisem on konstruktiivsete väärtustega inimeste kasvatuslik mõju, nende teadlik panus kujundab rahva homse elukeskkonna ja saatuse.  

Viis aastat tagasi tähistasime Saksamaalt alguse saanud reformatsiooni 500. aastapäeva. Kahe aasta pärast täitub 500 aastat reformatsiooni algusest Eestis. Sellel ajajärgul hakkas ilmnema tahe kujundada eestlasest ristirahvas tema oma keele abil.

Reformatsioon on kaaskujundanud mitmel moel meid niisugusteks, nagu me täna oleme ja mida me oleme saavutanud, mõjudes järgnevatel sajanditel läbi hariduse, teaduse, muusika, kujutavate kunstide, kirjanduse. Muutus suhtumine töösse ja vaba aja kasutamisse. Seda andi ei saa enam muuta, kuid selle eest saab olla tänulik ja seda saab teadlikumalt kasutada.

Luterliku kiriku õpetuslik mõju hakkas inimesteni jõudma seotud tekstidena, mis võimaldavad süvenemist ja tõlgendamist kogu elu jooksul. Luterlikest usutunnistuskirjadest sai just väike katekismusniisuguseks tekstiks, millega on mitme sajandi jooksul sisuliselt kokku puutunud enamik eesti rahvast.Me ei taju enam selgelt, kuidas selle raamatukese kasutamine võiks läbivalt muuta meie elu laste, kooliõpetajate, ettevõtjatena, riigikogu ja valitsuse liikmetena!

Vaade hariduse ajaloole Eestis tõstab esile Tallinna toomkooli asutamise aastal 1319. Võib-olla oli Tallinna toomkool vanim regulaarne õppeasutus Läänemere idaosas. Hariduse omandamine toimus ladina keeles ja see oli omas ajas suurepärane. Ent alles siis, kui haridust omandatakse emakeeles, kujuneb inimesel välja mõõtkava, milles hinnata ja selgitada maailma ja meid endid selles. Reformatsiooni ajast on säilinud Martin Lutheri kiri Tallinna raele, kus pandi südamele koolikorralduse edendamine siinsel maal.

Emakeel on esmane tunnetuskeel ning emakeelsele koolile ja ülikoolile ei ole alternatiivi. Täpsustatuna öeldes tähendab see eesti keeles omandatud haridust. Niisuguse võimaluse realiseerimise heaks töötasid nii Johann Heinrich Rosenplänter kui ka Eduard Ahrens. Rosenplänteri saksakeelne ajakiri „Beiträge zur genauern Kenntnis der estnischen Sprache“ vaid rõhutas saksa emakeelega kirikuõpetaja püüdu viimistleda eesti keelt kui eestlastele vajalikku töövahendit.

Martin Lutheri usupuhastusliku mõtte tulemusena kujunes Eestis 17. sajandi lõpuks välja talurahvakoolide võrk maarahva lugemisoskuse juurutamiseks. 

Loetavad tekstid peavad olema hoolega valitud ja nii head, et nad kujundaksid kasvavat põlvkonda õiges suunas. Keeled olid Lutherile otsekui mingid vormid, mis on vajalikud vaimu hoidmiseks ja edastamiseks.

Keel, laul ja ühislaul kuuluvad omavahel kokku. Näib, et maailma keelte arengu algus toimus lauldes. Homerose eeposeid lauldi meloodilises rütmis, need memoreeriti ja nii kujundasid laulud üksteisele järgnevate põlvede iseloomu. Filoloog Kristiina Ross on nimetanud eesti kirjakeele sündi otsekui üheks luterlikuks kultuurifenomeniks. Eesti keel kuulub nende keelte hulka, mille kirjalik kuju tekkis paljus reformatsiooni tulemusel. Kirjalikkus arendab keeles välja niisugused koodid, mis erinevad sama keele suulise kuju koodidest. Eesti kirjaliku keele koodid kujundati meil välja katekismuse, kirikulaulude, perikoopide ja muidugi Piibli enda tõlkimise ja kasutamise käigus.

Reformatsiooni ajal ja selle järel kujundas kirikukeel paljus inimeste kõnekeelt, veel rohkem aga tundekeelt ja eetiliste ning usuliste arutluste ja veendumuste vorme. Eesti kirikuline on harjunud kuulama ja laulma koraale, mille valimine igaks jumalateenistuseks on pastori üks ülesandeid. Muidugi oli laulude valimine osa ka Ahrensi pühapäevaste jumalateenistuste ettevalmistamisest. Koraal oli koos rahvapärase rahvusliku muusikaga kirikus, koolis ja kodus kasutatava lauluvara oluline osa. Eesti lauluraamatutes on olnud palju keskajast ning reformatsiooni ajast pärinevaid tõlkelisi koraale. Nende hulgas kannab mõnigi luterlik koraal endaga kaasas Martin Lutheri aktiivset ja mahlakat hoogu.

Enne Põhjasõda jõuti Heinrich Stahli „Käsi- ja koduraamatu“ eeskujul tegeleda sakskeelsete laulude tõlgetega. Eesti päritolu kirikulaul ei sündinud kiiresti, siiski saab eestikeelsest kirikulaulu viisiloomest esile tõsta Cyrillus Kreegi rahvaviiside seadeid. Üks kaunis laul „Mu süda, ärka üles“ on lauluraamatus kirjas kahe viisiga (398 A ja B). Paul Gerhardti sõnadele on teinud viisi nii Johann Crüger 17. sajandil kui Cyrillus Kreek 20. sajandil.

Meil on ka Vändra fenomen. Mis see on? Johann Voldemar Jannsen kirjutas sõnad saksa päritolu ning rootsistunud F. Paciuse viisile. Soome hümni sõnad pärinesid rootslaselt Runebergilt ja seda lauldakse Cajanderi soomekeelses tõlkes, aga meie hümn pärineb autentselt eestlase enda sulest. Teiseks oleme saanud Jannseni tütrelt Lydia Koidulalt otsekui teise hümni, kodu ja ema esile tõstva laulu „Ema süda“. See on laul, mida suured rahvad igatseksid, kui nad vaid keelt oskaksid, mõistaksid ja sellest sõnumist aru saaksid. See kodu hümn aitab meil juba lapsepõlvest peale inimeseks kujuneda. Ja kolmandaks on ka laulu „Mu isamaa on minu arm“sõnade juured Vändras. See kõik on rikkalik kingitus Eestile ühest alevist ja ühest perest. 

Luterlik laulupärimus on aidanud kaasa ka laulupidude kultuuri sündimisele. Oluline on püüda neid uuesti omavahel rohkem lõimida. Rõõmuga ootan järgmist noorte laulupidu, et tajuda selle moto „Püha on maa“ läbi toimivat noori kujundavat jõudu.

Inimene kujuneb ühiskonnas ja kujundab ühiskonda. Reformatsioon tõi endaga kaasa inimese ühiskondlike suhete uuesti vormimise. Sellel oli kaks aspekti, mis nüüd tunduvad meile loomulikena. Seisuslikus ühiskonnas elavad inimesed said senisest erineva positsiooni, nad said omavahel võrdseteks. Teiseks eristas Luther religiooni ja poliitika. Ilmaliku võimu ülesanne on praktilise elukorralduse tagamine ja selleks võib kasutada ka mõõka. Siiski ei ole ilmalikku võimu kandvatel vürstidel vaimulikku ehk teisisõnu ideoloogilist meelevalda.

Inimene ei ole autonoomne, iseendale ja teistele nn inimlikke õigusi kehtestav, vaid mõeldud Jumala õiguskorrale alluvana, mis inimest vormib. Ühiskondliku formatsioonina on näiteks ka abieluseisus üks selge ja auväärne seisus ehk kord selle sõna üldises kasutuses. See tähendab, et abieluseisus on jumaliku korra ehk ordo üks osa või vorm teiste kordade ehk korra vormide kõrval. Kord seab ühelt poolt raamid, teisalt eeldab ka otsustamise vabadust ja järelikult inimese isiklikku vastutust. Vabadust valida ja teenida, leida oma õige teenimisülesanne, olgu see siis jutlustaja, rätsepa või põllumehe oma.

Lutheri lause iseloomustab hästi vabaduse ja vastutuse dialektikat: Ristiinimene on kõige vabam isand ja pole kellegi alam. Ristiinimene on kõige kohusetruum teener ja kõikide alam. Ristiinimese vabadus on Lutheri jaoks seotud kaasinimese heaoluga, mida saavad teoks teha vabasid valikuid langetavad teadlikud kodanikud, mis on väga vajalik ka täna.

Randar Tasmuth

IX Eduard Ahrensi konverents 

10. augustil 2022 Kuusalus