Esivanemate pärand väärib hoidmist

Kaarma pühakoda ja kirikumõis on meie arhitektuuri- ja kultuuriloos üks unikaalsemaid. 

Kirikumõisa kompleksi on kuulunud või kuuluvad peahoone, ait, laut, kaev, kelder ja piimaköök. Gooti stiilis kiriku (ehitusaeg 1261) juures on pastoraat, mille ehitusajaks arvatakse ajavahemikku 1711–1840. Sellest lähemalt saab lugeda Kaisa Lenseni magistritööst, mille ta kaitses möödunud aastal Eesti kunstiakadeemias. Uuringute põhjal arvatakse, et elutegevus pastoraadihoone asukohal on olnud juba enne kirikuehitajate saabumist, kirjutatakse muinsuskaitseameti kodulehel.

Umbes kilomeetri kaugusele pastoraadist jääb sadakond aastat noorem kihelkonnakool, mille 1863 (teistel andmetel 1862) rajas köster Mihkel Kallas. Kohalikust paest laotud koolihoonet on kutsutud selle rajaja järgi ka köstrimajaks. Ühes saab kindel olla – see oli üks esimesi koolimajaks ehitatud hooneid Saaremaal. Kool töötas aastani 1923 ja on seejärel olnud eravalduses. Kihelkonnakooli lähedal asus 1870–1910 tegutsenud Kaarma õpetajate seminar.

Kindel tugisammas

Niisiis astus Kaarma jässakas, tugev köster Mihkel Kallas sellelgi hilissügisel, kastest sillerdaval pühapäevahommikul mööda tuttavat teed laiaõlgsena ja võimsana, pealtnäha rahulikuna, aga süda tagumas arusaamatust rahutusest ja põnevusest. /—/ Mihkel Kallas ronis orelirõdule ja riputas kirikulaulude numbrid kohtadele. Kirik oli rahvast täis, kuna maamehe tähtsamad sügistoimetused olid juba möödas, rehi pekstud ja talvesõidud veel alustamata, sest oodati lume tulekut. 

Nii on kirjutanud oma abikaasa Oskar Kallase mälestust kalliks pidades ja abikaasale kord lubaduse andnuna Aino Kallas raamatus „Elukaaslane“ (Loomingu Raamatukogu 1999 nr 1–2). Kirjeldus märgib päeva, mil ilmale sündis sealse köstri noorim poeg Oskar (1868–1946). Vanim poeg Rudolf (1851–1913) oli selleks ajaks sirgunud noormeheks. Miina Wilhelmine ja Mihkel Kallase vanima ja noorima poja sünni vahele mahtus veel kolme lapse sünd.

Sinimustvalge lipu pühitseja, matemaatikaõpikute autor ja rahvaluulekoguja on märksõnad, mis iseloomustavad vanimat venda Rudolfit. Noorim, Oskar ei jää vennast maha: Eesti Rahva Muuseumi rajaja, rahvaluuleteaduse doktor, diplomaat. Rudolf ja Oskar Kallase tähtsust meie iseolemises ei ole võimalik ülehinnata.

Päästa, mis päästa annab

Muinsuskaitseamet on andnud toetust Kaarma kirikumõisa kompleksi kuuluva aida renoveerimiseks. Ait on ehitatud 18. sajandil pastor Wilkeni ametiajal (1714–1754). Nii et tegu on tõeliselt vana hoonega. 

Kolm aastat tagasi aidale tehtud ülevaatusaktis kirjutatakse, et katus on avariilises seisus ja esikülje räästatsoonis on kandekonstruktsioonid sisuliselt hävinud. Nii on selle hoone juures tööd käinud mõnda aega. Uue eterniidist katuse pani aidale kingitusena OÜ Rändmeister. Praegu on käsil kirikumõisa aida vanema idaseina restaureerimine ja tööd peaks lõppema tuleva aasta veebruaris. Vanade hoonete restaureerimine on keeruline ja töö teevad taas Rändmeistri ehitusmehed. 

„Ait ja selle ülesehitamine on vaid üks osa murest,“ ütleb koguduse õpetaja Hannes Nelis. „Hoopis hull on pastoraadi nn teenijate osa olukord (köögi lagi on sisse varisenud, vana ja eterniidiga paigatud rookatus laseb sadevett läbi). Tegime 2021. aastaks taotluse tööde alustamiseks. Saab näha, kas midagi eraldatakse. Pastoraadi pastorite poolne ots on enam-vähem korras. Hoones on nüüd ka keskküte.“

Õpetaja muretseb ka Kaarma kiriku seisukorra pärast ja kinnitab, et tihti tunneb abitust. „Tornikiivri kehv plekitöö on põhjustanud puitkonstruktsioonidesse majavammi tekke. Aknad on ikka veel ilma kivist alusteta. Lahendamata on sisekliima liigniiskuse teke ja sademe- ja pinnasevee imbumine müüritistesse. Aga me ei ole üksi. Ennekõike on see Issanda koda ja kui tema lubab, siis saavad kõik asjad omal ajal lahendatud. Inimene andku vaid oma osa.“ 

Siiski kujutan vaimusilmas ette, kui hoolitsetud ja omanäoline võiks kordatehtud ait tulevikus olla. Ja kui edasi unistada, siis võiks sel olla oma koht Kaarma vallavolikogu algatatud noorteküla projektis, et kanda edasi kunagi Mihkel Kallase alustatut. „Kultuuriloolise pärandina on Kaarma kiriku mõisakompleks kahtlemata säilitamist väärt,“ ütleb õpetaja Hannes Nelis. „Ja mitte ainult Kallaste pärast.“

Lisada võib, et muinsuskaitseamet on eraldanud raha ka pastoraadi remondiks ja tegu on kahe-aastase projektiga. Augustis alustab töödega Arens Ehitustööd. Tööde maksumuseks on plaanitud 95 961 eurot. OÜ Rändmeister jätkab aga tööd aida ja kiriku juures.

Rita Puidet

Kogudust teeninud

Hermann Johann von Friedrich Harten (Kaarmal 1821–1841), asutas 1835 Kaarmal teadaolevalt Eesti ühe esimese eestlastest koosneva laulukoori.

Adalbert Hugo Willigerode (Kaarmal 1842–1848), vaimulik, kirjanik ja laulupeotegelane Tartus.

Martin Lipp (Kaarmal 1882–1884), kirjanik, luuletaja, ajaloolane.

Friedrich Wilhelm Ederberg (Kaarmal 1885–1902), üks EÜSi asutajaid, õnnistas Otepääl meie rahvuslipu. 

Hugo Bernhard Rahamägi (Kaarmal 1914–1920), valitud 1934 EELK piiskopiks.

Joel Luhamets (Kaarmal 1978–1989), piiskop. 

Jaan Tammsalu (Kaarmal 1989–1992), Tallinna praost.