Esivanemate pärand kutsub ühte hoidma

Möödunud nädalal toimunud Tartu IV Ülejõe päevad avasid ka muidu sel ajal suletud Peetri kiriku uksed ja pakkusid pühakojas avastamisrõõmu.
Tiigi seltsimaja ja kultuuri­spetsialist Tiina Konseni eestvõttel peeti Taaralinnas neljandat kevadet Ülejõe päevi. Tegu on praegu mitte eriti atraktiivse piirkonnaga, ometi kultuurilooliselt olulise paigaga, mille väärtust on hakatud taas hindama. Omaaegses Vanemuise seltsi majas Jaama tänaval avati 2007. aastal Tartu Laulupeomuuseum.
Siin, Narva viiva tee lähedal, peeti esimene üldlaulupidu ja siia kerkis linna suurim kirik, kuhu koguduse ja seltsimaja koostöös oodati kolmel päeval linlasi osa saama keskpäevatunnist. Põhiliselt tulid küll aktiivsed koguduseliikmed, aga huvilisi oli teisigi.
«Peetri kiriku roll on linna kultuurielus oluline ja õpetaja Ants Tooming ning organist Anneli Klaus head koostööpartnerid,» ütles Eesti Kirikule Tiina Konsen, kelle vanaema oli siinse koguduse liige. Tiina mäletab, et oli nelja-aastane, kui vanaemaga esimest korda siin kirikus käis. Oma mälestusi pühakojast tuldigi ühise laua ümber jagama päevade lõpetuseks.
Vestlusringi juhtis Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann, kes on siin oma kirikuteed alustanud. Tema isa Lembit Reimann on koguduses kirikumees ja nõukogu liikme asemik. Mõlemal oli koguduse elust palju huvitavat pajatada.
Näiteks meenutas Valdo Reimann, et koolipõlves kohtus ta ühe prouaga, kelle oli leeritanud koguduse esimene õpetaja Wilhelm Eisenschmidt. Eakas koguduseliige Lucia Holsting aga meenutas aastaid 1945–47, kui ta koos teiste õpilastega jõulude ajal põgenes kõrvalt koolist kirikusse. Köleri suurel altarimaalil olid siis ülaosas veel kuuliaugud näha.
Päevade raames sai lähemalt tutvuda kiriku auväärse, 1890. aastal valminud Müllverstedti tehtud oreliga, mille kohta jagas selgitusi koguduse organist Anneli Klaus. Koguduse õpetaja Ants Tooming aga näitas käärkambri varasid, mille hulka kuulub Eestist pärit baltisaksa kunstniku, akadeemik Julie Hagen-Schwarzi maalitud portree ülikooli koguduse õpetajast ja praktilise usuteaduse professorist Arnold Christianist.
Peetri kirikus asub muidugi sakraalkunsti pärl, Johann Köleri altarimaal «Kutsuv Kristus», mis valmis oreliga samal aastal. Huvipakkuv oli fakt, et altari külgtiibadel olevad kaks pilti on hiljem, 1921. aastal maalinud Arnold Peeter Vihvelin.
Mõte, et oleme esivanematega seotud, kumas neil päevil peetud juttudes üsna selgelt. Mitu korda kutsus Tiina Konsen ka kogunenuid oma mälestusi talletama.
Rita Puidet