Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Esimesest oreliprofessorist

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Märksõnad:  / Number:  /

Ka Eesti kõrvalisemast maanurgast võib sirguda mees, kes üle maa tuntuks saab, tõestab Peeter Süda lugu.

Et keegi saab mõjutatud millestki või kellestki, peab olema üks kokkusattumus või siis õnnelik juhus. Nõnda arvan olevat ka helilooja, organisti ja Tallinna Konservatooriumi esimese oreliprofessori Peeter Südaga.

Sündinud 30. jaanuaril 1883. aastal Saaremaa ja ehk ka Eesti ühes kaugeimas ja eraldatuimas paigas Lümanda vallas, avaldus andeka noormehe talent juba nelja-viieaastaselt nende kodus oleval koduorelil mängides.

Koduoreli omamine oli professor Hugo Lepnurme andmeil Saaremaal küllaltki tavaline, sest sellise väikese pilli ehitamine oli talumeestele jõukohane tegevus. Hiljem, noorukieas sai Süda õpetust Kihelkonna kiriku köstrilt Ado Knapsilt. Loomulikult, pääsemine suure oreli taha (mis on tänini tervikuna säilinud Eesti vanim instrument, ehitatud 1805. aastal nimeka Johann Andreas Steini orelitöökojas) avaldas noorele Südale suurt mõju. 

Usun, et selle oreli laiendamine Läti orelimeistri Friedrich Weissenborni poolt väga delikaatselt, nõnda et Steini ehitatu jäi täielikult muutmata, avaldas noorele Südale erakordset mõju. See oreli laiendus, mis toimus 1890. aastal, kui noor Süda oli seitsmeaastane, suurendas tulevase kunstniku huvi selle pilli vastu veelgi. 

Vähe on inimesi ja organiste, kes saavad kogeda oma eluajal uue oreli ehitust. Selles osas oli Südal tõesti õnne. Kuna tol korral puudusid ju kõik tänapäeval tuntud tehnilised imed, mis nüüd noori väga köidavad, siis oli uue oreli ehitus või vana pilli laiendamine ühele noorele suur ja põnev asi.

Arvan, et kõik eelnev oli tõukeks, et 1902. aastal siirdus Peeter Süda Peterburi, et alustada seal õpinguid oreli ja heliloomingu erialal. 

Kahtlemata kuuluvad tema oreliteosed Eesti heliloomingu kõrgliigasse ning on võrreldavad ka maailma klassikute selle aja töödega. Peeter Süda oli 1919. aastal Tallinna Kõrgema Muusikakooli üks asutajaliikmeist ja 28. septembril avatud kooli esimene oreliprofessor. 

Kahjuks lõpetas varajane surm 1920. aasta 3. augustil ühe meie väljapaistvaima looja Peeter Süda elutee. Tema looming on aga meie suur varandus.

Andres Uibo

Selgituseks

Orel

Vileorel ehk pill, kus heli tekib viledest läbimineva õhuvoo toimel.

Elektriorel ja digiorel

Puuduvad viled, heli levimiseks ruumis on vaja kõlareid. 

Elektrioreli puhul tekib heli elektri võnkumisel analooglülituste abil. 

Digioreli puhul tekib heli digitaalselt, sämplite ehk arvutisse salvestatud helilõikude abil. Digiorelisse on võimalik sisestada erinevate vileorelite kõlapilte.