Esimene raamat kirikute sisustust tutvustavast sarjast
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 1. oktoober 2008 Nr 39 /
Muinsuskaitseamet esitles Tallinnas Niguliste kirikus raamatut «Kirikute hõbevara. Altaririistad keskaegsel Liivimaal», mille autoriks on Anu Mänd.
Tegemist on muinsuskaitseameti poolt väljaantava uue sarja «Eesti kirikute sisustus» esimese trükisega. Sarja mõtte algataja ja edasiviija, muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja Anneli Randla sõnul ilmub kirikute sisustusele pühendatud uus raamatusari riikliku pühakodade programmi raames.
See on täienduseks programmi esimesele, 2003. aastast väljaantavale sarjale «Eesti kirikud», milles käsitletakse kirikuid üksikult ja milles on siiani ilmunud Kaarma ja Tallinna Kaarli kiriku tutvustused.
Aastaid kestnud uurimistöö
Pühakodade riikliku programmi vahenditest rahastatava mõlema raamatusarja väljaandmise eesmärgiks on tutvustada kirikuid ja neis leiduvat vara, et teadvustada kirikukunsti ja selle hoidmise vajalikkust.
Teose «Kirikute hõbevara. Altaririistad keskaegsel Liivimaal» autor, Tallinna ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur Anu Mänd sõnas raamatut tutvustades, et kaante vahele on saanud aastaid kestnud uurimistöö tulemus.
Kuigi teose põhirõhk on tänapäeva Eesti ja Läti alal säilinud keskaegsete altaririistade ehk siis armulauakarikate, monstrantside ja teiste liturgiliste nõude kunstiajaloolisel analüüsil, on autor käsitlenud ka nende esemete kasutusviisi omas ajas ja tähendust keskaegsele inimesele.
Uurimuse ajalised raamid ulatuvad 13. sajandist reformatsioonini. Teosesse on koondatud andmed kõigi Vana-Liivimaalt teadaolevalt säilinud või fotode põhjal teada olevate keskaegsete altaririistade kohta. Tõsi, Liivimaa pinnal peetud sõdade ja reformatsiooni tõttu ei ole taolisi esemeid meie päevini just palju alles.
Uusi sarju tulekul
«See, et Eestist ja Lätist on kujunenud luterlikud maad, võib olla ka peamiseks põhjuseks, miks kunstiajaloolaste ja teoloogide jaoks pole katoliku kiriku varade uurimine olnud eriti südamelähedane,» nendib autor teose eessõnas. Seda väärtuslikumaks tuleks pidada, et keskaja uuringute alal doktoridissertatsiooni kaitsnud Anu Mänd on muinsuskaitseameti, ajaloo instituudi ja Eesti Teadusfondi toel võtnud vaevaks uurida ja välja anda sellealane 272-leheküljeline põhjalik uurimus. Teos ei ole mitte ainult sisutihe, vaid ka väga hea trükitehnilise kvaliteediga, sisaldades rohkesti värvilisi illustratsioone.
Raamatu ühes lisas tuuakse ära valik keskajal kirikutele (nt Keila, Kärla, Püha, Märjamaa, Kihelkonna jt) ja korporatsioonidele kuulunud varade nimekirjadest.
Kunstiajaloost, ajaloost ja teoloogiast huvitatud lugejatele mõeldud raamatu pealkiri «Kirikute hõbevara» võib autori sõnul ehk pisut eksitav olla, sest selles ei vaadelda mitte ainult hõbedast valmistatud esemeid, kuigi hõbe kui materjal on siiski domineeriv.
Järgmine raamat sarjast «Eesti kirikute sisustus» peaks ilmuma trükist juba järgmise aasta algul ning see tutvustab keskaegseid ristimiskive.
Edasi on muinsuskaitseametil plaanis avaldada monograafiad kirikukelladest, kirikutekstiilidest ning keskaegsetest altaritest.
Monika Reedik