Erinev ajalugu, aga ühised väärtused

Turu ülikooli Educariumi saali oli kogunenud 17. veebruaril ligi 260 inimest, et tähistada Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit.

Piduliku aktuse korraldajateks olid Turu ülikool, Turu ülikooli sihtasutus, Turu Tuglase Selts, Päris-Soome Eesti-keskus ja Eesti aukonsulaat Turus.
Avakõne pidas ülikooli rektor prof Kalervo Väänänen ja tervituskõne Eesti aukonsul prof Keijo Virtanen. Peokõnedega esinesid president Tarja Halonen ja peaminister Jüri Ratas.
Nii president Halonen kui ka peaminister Ratas tõid oma kõnes välja selle, et Eesti ja Soome on praegu lähedasemad kui kunagi varem. Seda eelkõige tiheda koostöö ning rahvastikurände tõttu. Eestlased on kõige suurem sisserändajate grupp Soomes, vaatamata sellele et me ise endid sisserändajateks väga ei pea.
Tarja Halonen rõhutas oma kõnes emakeele tähtsust ja soovitas tugevdada eesti keele seisu Soomes. President Halonen meenutas tänutundega, et Eesti oli ainuke riik maailmas, kes 6. detsembril Soome 100. iseseisvuspäeval laulis YleTv vahendusel Soomele hümni ning president Kersti Kaljulaid lausus soomekeelse õnnitluse. Tarja Halonen lausus kõne lõpetuseks mõlemas keeles soome vanasõna: „Inimene on õnnelik siis, kui on suvi, pühapäev ja naabrite juures on pidu!“
Peaminister Ratas alustas oma kõnet sujuvas soome keeles: „Tässä me seisomme virolaiset ja suomalaiset, heimoveljet. Juhlimme rinta rinnan ja olemme läheisempiä kuin koskaan ennen.“ (Siin me seisame, eestlased ja soomlased, hõimuvennad. Pidutseme üksteise järel ja oleme lähedasemad kui kunagi varem.) Soome ja Eesti lood on ilusad ning edukad. Ühiselt võime raskustele vastu seista ja saada suuremaks. Meil on olnud erinev ajalugu, kuid meil on ühiseid väärtusi. Oleme vennasrahvad ja head sõbrad, kus geneetiline side on kinnistunud geograafilise lähedusega.
Sajand tagasi vahetati omavahel heeringat ja teravilja, täna aga vahetame andmeid ja kultuuri, ideid ning puhkepaiku. On üsna üldlevinud, et Eestist sõidetakse Lapimaale ja Soomest Saaremaale puhkama. Tallinna ja Helsingi vahel liigub aastas keskmiselt 10 miljonit inimest. Peaminister sõnas, et vaatamata sellele, kuidas keegi on plaaninud ennast Soomega siduda – pikemalt või lühemalt –, siiski oleme kõik alati oodatud tagasi koju.
Aktuse lõpusõnad lausus Turu eestlaste klubi juhataja Mari Jurtom. Muusikalise osa eest kandsid hoolt Iiris ja Tauno Saviauk, kelle esitusest ei puudunud ka „Saaremaa valss“. Peolauakõne pidas Turu linnavolikogu esimees Elina Rantanen.
Meid, Salo eestlasi, oli aktusel kohal oma kümmekond inimest. Lisaks Soome-Eesti Salo Seltsi inimesed, kes ikka läbi aastate on truult osalenud nii eestikeelsetel missadel kui ka kultuuriüritustel. Sain võimaluse tänada peaminister Jüri Ratast Salo koguduse eesti ringi inimeste nimel. Oli tõeliselt toetav ja soe hetk, kus korraga kohtusid erinevad sügavused – samad juured ning sama tüvi. Võimsalt laulis Turu ülikoolis meie peaminister, kui kõlas Eesti hümn!
Eemalt on lihtne armastada ja kaugusest on kerge toetada, kui vaatame üle lahe Eesti poole … Siin oma argipäevades aga ammutame uut jõudu tihti just siis, kui saame kõnelda eesti keeles, vahetada mõtteid eesti meeles, kuulata eesti muusikat ja vaadata uudiseid ning saateid. Aitäh, Eestimaa, meie sünnimaa!
Anneli Tamme