EKNi hariduse ümarlaua tegus aasta

Tartus kogunes Eesti Kirikute Nõukogu hariduse ümarlaud, mida juhtis projektijuht Einike Pilli (fotol).

EKNi töövaldkondadeks on meedia, haridustöö, religioonisotsioloogia, kaplanaat, oikumeenia, eluväärtused ja eetika, noortetöö ja rahvusvahelised suhted. Töövaldkondi juhivad projektijuhid ja koos käivad ümarlauad.
Pärast Tartus Peetri kooli ruumides toimunud hariduse ümarlauda usutlesin projektijuhti, 2. detsembril Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektoriks valitud Einike Pillit.

Milliste põhimõtete järgi on moodustatud EKNi hariduse ümarlaud ja kuidas töö toimub?
Põhimõte on, et kõik liikmeskirikud peaksid olema esindatud. Meie ümarlaualt puudub katoliiklaste esindaja, keda pole siiani õnnestunud leida. Aga viimastel aastatel on liitunud mitu liikmeskiriku esindajat.
Ümarlauda juhib projektijuht, kes valitakse tähtajalisena. Siia kuulub ka konsultant, kes esindab meid töökoosolekul, mis on EKNi kõrgeim tööorgan. Korra aastas annavad projektijuhid töökoosolekul ülevaate oma tegevusest.
Hariduse ümarlaud on läbinud huvitava arengu. Alguses olime religiooniõpetuse ümarlaud. Aastatega oleme nihkunud järjest enam koguduste poole, sest kool on eelkõige haridus- ja teadusministeeriumi, mitte EKNi teema. Ümarlauda kuuluvad küll siiani usundiõpetajate liidu esindajad.
Teiseks muutuseks on laste hariduselt elukestva õppe poole suundumine. Kolmas muutus tekkis ümarlaua struktuuris ja suunitluses sel aastal. Viimastel aastatel on tekkinud palju kristlikke koole. Oleme toetanud koostööpartnerina Eesti Kristlike Erakoolide Liidu asutamist ja kristlike koolide ühisprojekti üldõpetuse virtuaalse õppematerjali koostamiseks. Lisaks oleme kandnud kulusid, mis on teinud kristlikel koolidel võimalikuks üksteise kogemustest õppida.

Kui palju on Eestis kristlikke erakoole?
Kaheksa. Lisaks Vanalinna Hariduskolleegium (VHK), mis on vormilt munitsipaalkool. On muidugi küsimus, kas munitsipaalkool saab olla kristlik. Mina ei küsiks kas, vaid kuivõrd. Veel on Kohila Mõisakool, mis toimetab praegu VHK all. Mõisakool ei ole iseseisvunud, ent on kõige oikumeenilisema rajajate grupiga kool Eestis.

Kas kristlik haridusmaastik on lootusrikas?
Igas mõttes lootusrikas. Eriti oikumeenilisuse poolest. Ka hariduse ümarlaual on väga tore koostöö, me ei jää kinni oma erinevustesse. Meil on ühine eesmärk: tahame toetada kristlikku haridust ja kasvatust. Julgen öelda, et Eesti oikumeenia on heas seisus, kui võrrelda paljude teiste riikidega. Meie pluss on see, et meil pole ühte väga suurt domineerivat sisemiselt tugevat kirikut. Ma ei räägi niivõrd formaalsetest numbritest, kuivõrd sellest, mis jumalateenistustel ja liikmete kaasateenimises – nii koguduses kui laiemas ühiskonnas – silma hakkab. Meil on kirikutena üksteise toetust ja koostööd vaja.

Mida ümarlaud on teinud?
Saame kaks korda aastas kokku. Sügisel teeme kokkuvõtteid ja uusi plaane. Sel aastal lõime oma veebilehe (haridus.ekn.ee), kust leiab kolm käsiraamatut: «Kristliku koduse kasvatuse käsiraamat», «Kristlik täiskasvanuharidus» ja «Jätkusuutlik lastetöö».
Kevadel korraldasime Tartus koos kristlike koolidega konverentsi «Kristlik väärtuskasvatus». Osavõtjaid oli ligi 60, seal pandi mõtteline alus kristlike erakoolide koostööle. Sügisel oli koos Kaarli kogudusega koolitus lastetöötegijatele. Toetame usundiõpetuse olümpiaadi, oikumeenilise toimetuskolleegiumiga ja autorite kollektiiviga ajakirja Kristlik Kasvatus.

Mis on uue aasta plaanid?
27.–28. märtsil toimub konverents, mille keskmes on kolm K-d: kirik, kool ja kodu. Tahame nähtavamalt esitleda «Kristliku koduse kasvatuse käsiraamatut» ning rääkida kristliku kooli ja ühiskonna suhetest ja väärtuskasvatusest. Töötame õlg õla kõrval kristlike erakoolidega. Jätkame veebikeskkonna arendamist.
Hariduse ümarlaud otsib mitmekesiseid töövorme, püüame kaasas käia tehnoloogia arenguga, näiteks on meil Facebooki konto. Oleme erinevate liikmeskirikutega nagu erinevaid murdeid rääkiv rahvas, meid seob üks kristliku kiriku «rahvuslik» identiteet. Hariduse projekti keskseks eesmärgiks on aidata seda identiteeti tugevdada kõikides põlvkondades, juhtides inimesi lähemale Jumalale ja üksteisele.
Kätlin Liimets