Eestist Florida päikese alla vaimulikku sõna viimas
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudised / Number: 10. aprill 2013 Nr 17 /
EELK on jätkuvalt saatnud kodumaalt vaimulikke kas pikemaks või lühemaks ajaks teenima rahvuskaaslasi mujal maailmas.
Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming osales USAs Lõuna-Florida eestlaste iseseisvuspäeva tähistamisel palve ja vaimuliku sõnavõtuga.
Lõuna-Florida eestlased kogunesid aastapäevapeoks Atlantise golfiklubi saali, kuhu jõudis sadakond rahvuskaaslast nii Florida ida- kui läänekaldalt, New Yorgist, Massachusettsist kui ka Kanadast. Austusest asumaa ning Eesti isamaa vastu oli pidusaal ehitud kahe lipuga: Ameerika Ühendriikide tähelipp oli lipualusel kõrvuti meie sinimustvalgega, samuti lauldi koosviibimise alguses lisaks Eesti hümnile ka Ameerika oma.
Ants Tooming andis oma lühikeses isamaa aatest kantud sõnavõtus edasi tervitused kodumaalt, Eesti luterlikult kirikult ja Tartu Peetri koguduselt. Ta ütles, et eestlaste ajalugu on kannatuste rada, ajaloost on nimetada palju traagilist ja keegi ei tea seda pagulaseestlastest paremini. «Selle suure kingituse eest, et Eesti on taas vaba ja võime vabariigi aastapäeva tähistada rõõmsas meeles, tänagem üheskoos Jumalat,» rõhutas ta oma palves.
Aktusel kõnega üles astunud Florida Eesti Seltsi esimees Arno Kallas meenutas, et 1941. aasta repressioonide järel põgenesid tuhanded eestlased Balti riikidest läände. Pagulased pidasid vajalikuks hoida alal eestlust endi keskel ning nägid oma rolli Eesti teema pidevas üleval hoidmises maailma silmis.
Sõna võtsid veel Lõuna-Florida aukonsul Jorge Viera ja Põhja-Florida aukonsul Lisa Mets. Ühiselt vaadati värvikamaid videokatkendeid 2009. aasta laulu- ja tantsupeost.
Ants Tooming nimetab Eesti Kirikule, et on 24. veebruaril Eestist ära olnud kolmel korral: kahel korral Kanadas ja tänavu Floridas. Ta selgitab, et koguduslik tegevus Lõuna-Floridas on soikunud. Selle üheks tõukeks oli oma vaimuliku Juhan Suurkivi, kelle peapiiskop Konrad Veem 1986. aastal Lõuna-Florida Pauluse koguduse õpetajaks introdutseeris, surm 2004. aastal.
Liina Raudvassar