Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Eesti teoloog aitab lõimida kirikute osadust Euroopas

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Portreelood, Uudised / Number:  /

Aasta algul asus Thomas-Andreas Põder tööle EKOE teoloogia ja oikumeenilise dialoogi sekretärina.Andrus Tennus, Tartu Ülikool.

EELK õpetaja prof dr Thomas-Andreas Põder annab ülevaate Evangeelsete Kirikute Osadusest Euroopas (EKOE) ja sellest, mida tähendab tema amet teoloogia ja oikumeenilise dialoogi sekretärina  selles.

Et valik toimus üleeuroopalise avaliku konkursi alusel, oleks huvitav teada, kui tugev oli konkurss.

Thomas-Andreas Põder: Valimisprotsess oli pikk, sisaldades mitut sammu ja lõppkokkuvõttes kinnitavat otsust EKOE nõukogu poolt, mis on EKOE juhtorgan täiskogude vahelisel perioodil. Tean, et konkurss oli tõsine ja kandidaate oli mitmelt poolt, kuid nii EKOE peasekretäri kui teoloogia ja oikumeenilise dialoogi sekretäri konkursid on sellised, et lähemat infot avalikkusele ja osalejatele ei avaldata. Selleks, et soodustada tugevate kandidaatide valmisolekut kandideerida. Siin peegeldub see, kuidas EKOE struktuuri on viimase paarikümne aasta vältel hoolikalt kaalutletult väikeste sammudega edasi arendatud. Minu eelkäija, õp prof dr Martin Friedrich, oli ametis 20 aastat ja siirdub juunis vanaduspuhkusele. Tema läkitajaks ja palkajaks oli Westfaleni Evangeelne Kirik Saksamaal. Alates 2018. aastast on EKOE-l esmakordselt täiskohaga peasekretär, täidetud avaliku üleeuroopalise konkursi korras, ning esmakordselt oli minu ametikoht konkursiga välja kuulutatud ja tööandjaks EKOE. Kandideerimisel tuleb loomulikult esitada soovituskiri kodukirikult.  

Pressiteates sinu valituks osutumisest kasutati paralleelselt nimetusi oikumeenilise dialoogi sekretär ja uurimistöö sekretär. Miks kaks nimetust ühe ameti kohta? 

Töölepingus on ametinimetuse täiskuju teoloogia ja oikumeenilise dialoogi sekretär ning järgneb lühend uurimistöö sekretär. Study secretary või Studiensekretär on oikumeeniliste dialoogide ja teoloogilise uurimistöö kontekstis juurdunud ja levinud nimetus. 

Sama allikas annab teada, et oma ametis vastutad EKOE õpetuskõneluste, teoloogiliste uurimisprotsesside ja oikumeeniliste dialoogide juhtimise ja läbiviimise eest. Kuivõrd adekvaatne on see kirjeldus?

Info on adekvaatne. Mis muudab töö erinevaks uurimistöö sekretäri tööst Maailma Kirikute Nõukogu või Euroopa Kirikute Konverentsi kontekstis, on asjaolu, et tegemist on kirikuosadusega, s.t vastastikku üksteist kirikutena tunnustavate erinevate usutunnistuslike traditsioonidega kirikutega – luterlikud, reformeeritud, unioonikirikud, metodistid –, kes oma ühises elus teostavad mitmemõõtmeliselt kirikuosadust. Siia kuulub põhjapanevalt ühine jumalateenistus, aga ka ühine õpetamine ja õppimine, ühine tunnistamine ja teenimine ühiskonnas, ühine vastutus avarama oikumeenia suunal. EKOE kontekstis leiab nõnda mitmel moel aset liikmeskirikute ühine töö dogmaatiliste, liturgiliste, eetiliste jne teemade kallal. 

Nii et ametinimetuses märksõna oikumeeniline dialoog signaliseerib EKOE tegevust väljapoole. Märksõna teoloogia osutab teoloogilisele tööle kirikuosaduse sees. Nõnda ühendab minu ametikoht ühelt poolt tööd, mis puudutab kirikuosaduse sees toimuvat teoloogilist tööd, teisalt tööd, mis on seotud oikumeeniliste dialoogidega teiste kirikutega ja konfessionaalsete traditsioonidega, iseäranis Euroopa kontekstis. Praegusel hetkel on aga oikumeeniliste dialoogide suunal EKOE kõige tähtsam ettevõtmine õpetuskõnelus Rooma-Katoliku Kirikuga. Varasemalt on toimunud konsultatsioonid nt õigeusu kirikutega ja anglikaanidega Euroopas. Ametlikud õpetuskõnelused on toimunud baptistidega Euroopas. Selle tulemusel teevad EKOE ja Euroopa Baptisti Föderatsioon (EBF) regulaarset koostööd. Näiteks töötab EKOE eetikaküsimuste nõukogus kaasa EBFi esindaja, kelleks on EBFi president õp dr Meego Remmel Eestist. Üldisemalt sõnastades on minu ülesanne aidata arendada ja esindada kirikuosaduse ühist teoloogilist mõtlemist. See tähendab ühtlasi vastutust EKOE teoloogilise töö järjepidevuse jälgimise osas. Üks kaalutlus, miks mind sellele ametikohale valiti, oli valijate sõnul asjaolu, et aastate vältel on õpitud Euroopa tasandil tundma nii minu aruteludes osalemise laadi kui seda, et orienteerun EKOE elus laiemalt, aga ka EKOE senises teoloogilises töös. 

EKOE tegevustes oled tõesti kaasa löönud juba aastaid. Palun räägi sellest lähemalt.

EKOE, varasema nimetusega Leuenbergi kirikuosadus, sai minu jaoks kõnekaks minu teoloogiaõpingute alguses. Toona sai meie kiriku jaoks alguse Porvoo osadus anglikaanidega. Tübingenis õppides sain tuttavaks Uppsalast külalisüliõpilaseks tulnud Tiit Pädamiga. Arutasime palju Porvoo ja Leuenbergi kirikuosaduse suhte küsimusi. Toona sai alguse tänini kestev sõprus. Kirikuosaduse väljakuulutamise ja teostamise instrumendiks kujunenud Leuenbergi konkordiaga tegelemine oli ülesandeks pastoraalseminaris õppimise ajal. 

2006. aasta alguses tegi meie kiriku konsistoorium mulle ülesandeks valmistada ette tagasiside EKOE teoloogiliste konsultatsioonide vältel valminud dokumendile „Euroopa evangeelsete kirikute kuju ja kujundamine“. EELK poolt oli selles töötanud kaasa õp dr Urmas Petti. Võtsin ülesannet tõsiselt ja kirjutasin 25-leheküljelise kommentaari. Asi lõppes või jätkus sellega, et mind delegeeriti EELK esindajaks 2006. aasta sügisel Budapestis toimunud täiskogule. Üksikasjadesse laskumata võin tagasivaatavalt nentida, et olin kaks perioodi kirikuosaduse juhtorgani liige, samuti delegaadina ka 2012. aasta täiskogul Firenzes. See oli intensiivne töö ja võimaldas EKOEd juhtorgani tasandil kaasa kujundada. Kaks perioodi nõukogus ei ole tavaline. Viimased kolm aastat, pärast 2018. aasta täiskogu, olin nõukogu liige asemikuna. 

Ehkki olen püüdnud aidata teoloogina kaasa erinevates oikumeenilistes seostes, nii mitmepoolsetes (nt EKN-i teoloogiakomisjon) kui kahepoolsetes (nt luterlaste ja õigeusklike dialoog), ning nii globaalsel kui kohalikul tasandil, on töö EKOE kontekstis olnud minu jaoks peamine. Tegutsedes EELK kontaktisikuna on minu üheks peamiseks sooviks olnud kaasata teisi meie inimesi EKOE töösse. Olen rõõmus, et see on õnnestunud päris hästi. EKOE on kirikuosadus, kus meie kirik elab ja tegutseb Euroopa kontekstis üheskoos teiste evangeelsete kirikutega. Minu hinnangul on seda kirikuosadust meil raske üle hinnata. Me ei ole kirik üksinda. Väga olulised on oikumeenilised sidemed teiste kristlike kirikutega avaramalt, kuid eriti olulised on kirikuosadused, kus elame, hingame ja töötame üheskoos kirikutena. 

Oleme harjunud, et maailma eri paigus toimuvast saab osa üle veebi Eestist lahkumata. Kas amet, millesse aasta alguses asusid, nõuab füüsilist kohal olemist EKOE Viinis asuvas kantseleis või toimub töö kaugjuhtimisel?

Lepingupõhiselt oodatakse mind kirikuosaduse keskusesse üheks nädalaks kuus. Päriselus on vajadus olnud pisut väiksem. Minu töö on suures osas sisuline ettevalmistus kirjutuslaua taga. Paari nädala tagant toimuvad veebis regulaarsed koosolekud Viini kolleegidega; lisanduvad koosolekud vastavalt vajadusele. Samas toimuvad tööalased kohtumised, teoloogilised konsultatsioonid, oikumeenilised dialoogid jne üle Euroopa. Alates aasta algusest olen olnud kaks korda Viinis, aga ka Rootsis, Prantsusmaal, Saksamaal ja äsja tulin tagasi Šveitsist. 

Oled ametis olnud neli kuud. Mis teemad on laual olnud?

Selle ajaga on selginenud tööprotsessid, millega on lähiaastatel seotud minu põhiline vastutus. Kuna saabusin just Baselist, kus algas Rooma-Katoliku Kiriku (RKK) ja EKOE õpetuskõnelus kirikumõistmise üle, siis seda kohe ka nimetaksin. See on mõneti ajalooline ettevõtmine, kuna RKK ei ole varasemalt sellist laadi regionaalse (Euroopa) kirikuosadusega (kus liikmeskirikud on erinevatest konfessionaalsetest traditsioonidest) dialoogis olnud. Teisena nimetan EKOE teoloogilist uurimisprotsessi „Kristlik kõnelemine Jumalast“. Detsembri alguses korraldan liikmeskirikute konverentsi, kus diskuteeritakse teemakohast teksti, mis on tänaseks valminud, praegu tõlkimisel ja peatselt saadetakse liikmeskirikutele. Konsultatsioonil moodustatakse redaktsioonitoimkond, mis konsultatsiooni arutelude valguses teksti töötleb. EKOE nõukogu otsustab seejärel, kas tekst esitada 2024 toimuvale EKOE täiskogule vastuvõtmiseks. 

Kolmandaks nimetan EKOE alusdokumendi, Leuenbergi konkordia 50. aastapäeva 2023. a märtsis, millega ühenduses toimub suur rahvusvaheline akadeemiline konverents „Olles üheskoos kirik – Leuenbergi konkordia 50 aastat: tagajärjed, tegelikkused, võimalikkused“. Juubeli tähistamisega ühenduses toimub üle Euroopa mitmesuguseid üritusi ja ettevõtmisi, kuid selle konverentsi sisulise kavandamise ja korraldusega on minu töö seotud. Viimaseks nimetan, et minu juhatada on ka EKOE oikumeenia nõukogu tegevus. Eriline tähelepanu on praegu suhtel õigeusu kirikutega ning karismaatiliste, nelipühi ja nn uusnelipühi kogudustega. 

Kuivõrd nõudis uude ametisse asumine senise töökoormuse korrigeerimist? 

Töökoormuse korrigeerimine on olnud hädavajalik. Alates 2021. aastast töötan Tartu Ülikoolis religioonifilosoofia kaasprofessorina, mis tõi kaasa rõhuasetuse nihkumise õppetöölt teadustööle ja mõningase koormuse vähenemise. Religioonifilosoofia on filosoofiline lähenemine religioonile ja elatud usule, mis eristub teoloogilisest, aga ka religiooniteaduslikest lähenemistest. Elatud usu mõistmise juurde kuulub küsimus, mis see võiks, saaks või peaks olema. Religioonifilosoofia aitab kaasa sellele, et mõista paremini ja täpsemini oma vastutust religiooniuurija, religioonifilosoofi või teoloogina. 

EELK Usuteaduse Instituut, kus olen olnud alates 2017.a süstemaatilise teoloogia õppetooli juhataja, on suurepärane keskkond teoloogiaõpinguteks, ehkki kõrgkooli majanduslik seis ei ole kiita. Süstemaatilise teoloogia õppetooli töösse on kaasatud mitmeid kolleege ja suur rõõm on sellest, et noori ja uusi inimesi tuleb juurde. UIs toimub õppetöö ühel nädalal kuus. Nii Tartus kui Tallinnas on hädaolukorras võimalik viia õppetööd läbi ka interneti vahendusel. Mitmetest lisaülesannetest olen uue tööga seoses loobunud nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Esile tõstan 10 aastat väldanud kaastöö ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuses, mis on keskse tähtsusega platvorm eestikeelsele teoloogiale. Tartu kontekstis on hea meel võimalusest teha uurimistööd teoloogia ja kultuurisemiootika dialoogi raames. Ühtlasi on võimalus teha koostööd doktorantidega. Teine uurimistöö põhisuund on seotud jumalaõpetusega, fookusega risti- ja trinitaarsel teoloogial, kolmas kiriku ja kirikuosaduse mõistmisega. Olen lootusrikas, et töökohtade vahel tekib sünergia.

Palun aita lahti mõtestada EKOE tähendust meie EELK jaoks, mis teatavasti kuulub EKOEsse alates 1975. aastast, seega juba Nõukogude okupatsiooni perioodist.

EKOE on üks kolmest kirikuosadusest, mille liige EELK on. Teised on üleilmne luterlike kirikute osadus ja osadus anglikaani kirikutega. Üksteist tunnustatakse täielikult kirikutena ning elatakse üheskoos kirikutena, pidades ühiselt jumalateenistust ning tunnistades ja teenides üheskoos maailmas. EKOE kaudu on meie kirik olulisel määral kujundamas kaasa seda, mida tähendab olla evangeelne kirik Euroopas. EELK jaoks on ajalooliselt olnud olulised suhted nii Saksamaa kui Skandinaavia suunal. Mõneti on EKOE tähistanud sidet kontinentaalse evangeelse kristluse suunas, kus saksa keelel on olnud keskne roll, kuid tegelikult on side palju avaram. EKOE hõlmab ligi 50 miljoni liikmega liikmeskirikuid üle Euroopa. Praegu toimuvad EKOE nõukogu koosolekud inglise keeles. Kirikuosaduse juhtiv president on Inglismaalt. Minu enda töökeelteks on nii saksa kui inglise keel. 

EKOE tähendab meie jaoks selle kaasakujundamist, mida tähendab evangeelne kirik Euroopas. See tähendab ühist jumalateenistust kõigi meie liikmeskirikute liikmetele ning ühist ja jagatud teoloogilist tööd, mis on toeks kõigile liikmeskirikutele. See tähendab ühist tunnistamist ja teenimist. Praegusel tööperioodil (2018–2024) on saanud kirikuosaduse diakooniline mõõde erilise tähelepanu osaliseks. See tähendab ka ühist vastutust avarama oikumeenilise osaduse eest ja tegutsemist Jeesuse Kristuse kiriku ühtsuse nimel. Oma mätta otsast nimetan, et EKOE tunnusmärk on kõrgetasemeline teoloogiline töö liikmeskirikute nimel ja heaks. Eestikeelsete tõlgete vahendusel oleme saanud siin head tuge.

Kas on teemasid, mida soovid eriliselt esile tõsta?

2018. aasta täiskoguks paluti mul valmistada ette kontseptuaalne esmavariant teoloogilise töö teemadest, millega kirikuosadus 2018–2024 tegeleb. Mul on hea meel, et praegu on üheks põhiteemaks kristlik kõnelemine Jumalast. Oikumeenilistes seostes ollakse harjunud, et fookus on kirikul, ordineeritud ametil, armulaual jne. Minu hinnangul peavad kirikud kõnelema ennekõike Jumalast. Samuti on olnud mu jaoks oluline rõhutada kõnelust ja suhtlust anglikaani kirikutega. 2006. a täiskogul mälestati peapiiskop Jaan Kiivitit ja rõhutati EELK rolli sillaehitajana EKOE ja kirikuosaduste vahel anglikaani kirikutega. Sillaehitaja rolli olen pidanud oluliseks. Tänaseks on Porvoo kirikuosaduse kuus liikmeskirikut EKOE liikmeskirikud. Soome ja Rootsi kirikud on olnud vaatlejate ja rahastajatena aktiivselt kaasas EKOE tegevuses algusest. Taas tõuseb ka küsimus nende liitumisest. Ühtlasi olen aastaid selle toetaja, et EKOE kontekstis toimuvad konsultatsioonid jumalateenistuse teemal ja liikmeskirikute sinodite nn ilmikliikmete kohtumised. Ka olen rõhutanud vajadust EKOE liikmeskirikute juhtide kohtumiseks. On hea meel, et EKOE juubeliga seoses on taoline kirikujuhtide kohtumine kavas. 

Liina Raudvassar

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE)

On Euroopa tähtsaim evangeelsete kirikute osaduskond, kuhu kuulub 94 luterlikku, reformeeritud, metodisti ja unioonikirikut ligikaudu 50 miljoni liikmega. 

EELK on 1973. aastal alguse saanud kirikuosaduse liige alates 1975. aastast. 

Ühinenud Metodisti Kiriku Põhjala ja Balti piiskopi piirkonna kirikuna on kirikuosaduse liige alates 1997. aastast ka Eesti Metodisti Kirik.

Leuenbergi konkordia on EELK ja Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku koostöölepingu aluseks.

Kirikuosaduse algusinstrumendiks on 1973. aasta märtsis valminud Leuenbergi konkordia, mille 50. aastapäeva tähistatakse tuleval aastal. 

EELK peapiiskop Jaan Kiivit juunior oli kirikuosaduse kaaspresident 1994-2001.

EKOE töös on 1994. aastast osalenud erineval moel üle 30 EELK liikme.

EKOE nõukogu asendusliige ja kontaktisik EELKs on märtsist 2022 õp Hedi Vilumaa 

Vt Eesti Kirikus T.-A. Põderi artiklisarja „Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas” (EK 19.-31.01.2007).

 

Thomas-Andreas Põder

Sündinud 03.01.1976 Pärnus

EELK Tartu praostkonna vikaarõpetaja

EELK Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia professor ja õppetooli juhataja 

Tartu Ülikooli religioonifilosoofia kaasprofessor (rõhuasetusega religioonisemiootikal)

EKOE teoloogilise uurimistöö ja oikumeenilise dialoogi sekretär (peakorter Austrias Viinis) 

Olulisim eestikeelne raamat: „Usukultuur evangeelses luterlikus vaatevinklis. Teoloogilise mõtte uurimusi ja arendusi”(EELK UI, 2018)  

Lähemat informatsiooni leiab keskkondades www.academia.edu ja Eesti Teadusinfosüsteem