Eesti südames Paides otsiti teed tulevikku

Juba seitsmendat korda korraldatud arvamusfestival tõi 9.–10. augustil Paidesse kokku Eesti inimesed, et olulistel teemadel üheskoos ausalt ja vabalt arutleda. Valitud teemadega osales teist aastat ka Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) – Eesti usu teemaala oli otse keskväljaku ääres kiriku kõrval.

Hoolimata erinevatest arvamustest küsimuses, kas arvamusfestival aastatega väljakujunenud vormis on ikka jätkusuutlik, jagus tänavugi Paidesse kaheks suvepäevaks nii korraldajaid kui osavõtjaid.
Üheks augustikuu nädalalõpuks muutus Eesti südames asuv väikelinn tõeliseks üleriigiliseks tõmbekeskuseks, mis oma kavaga konkureeris edukalt nende rohkete ürituste reas, mida sel ajal Eestimaa eri paigus huvilistele pakuti.
Teemad ulatusid seinast seina. Igaüks leidis ennast kõnetava. Festivali eestvedaja Maiu Lauring selgitas, et tänavu tõsteti fookusesse tulevik: vaadeldi tulevikumaailma elukeskkonda ühes seda ähvardava öko- ja kliimakriisiga, puudutati maailmamajandust ja selle uusi kasvumudeleid ning kolmandaks kandvaks lähtekohaks oli tulevikuinimene ja tema vajadused.
Korraldajad kordasid soovi, et festival võiks oluliselt aidata kaasa Eestis defitsiidiks oleva tasakaalustatud väitluskultuuri edendamisele. Reageerime mõtetele, mitte isikutele; tõestame, mida väidame; kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine; oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad, olid soovituslikud reeglid, mis raamistasid arvamusfestivali mõtte- ja sõnavabadust.

Kaasatud kaasa mõtlema
Kirikuinimestele tegi head meelt, et Eesti Kirikute Nõukogu Eesti usu teemaalal peeti mõttetalguid religiooni ja religioossusega seonduvates küsimustes.
Lisaks kitsalt usuga seotud teemaalale andsid teoloogid oma panuse teisteski aruteluringides. Näiteks korraldas EELK kirikuvalitsus väärika elu ja surma teemal vestlusringi, mida juhtis Hannes Hermaküla ja kus osales teiste antud alaga seotud spetsialistide seas ka pikaaegse hingehoidjatöö kogemusega vaimulik Naatan Haamer. Kui Eesti Vabariigi põhiseaduses on sätestatud õigus elule ja seadustatud väga selgelt see, et meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta, siis milliseid väärtusi peaks arvesse võtma, kui küsimuse all on inimese soov abistatud enesetapuks, oli raske küsimus, mida siin erinevatest aspektidest lähtuvalt vaeti.
Teemal „Emotsionaalselt ülesköetud mehed ja traditsioonilised väärtused“ rääkis kaasa Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp. Selles aruteluringis leiti, et eestlased lähenevad pere väärtustamisele liberaal­semalt kui inimesed teistes Euroopa riikides. Samuti et eestlasi ühendab töötamine ja selle väärtustamine.
Festivalil teist aastat oma seisukohti vahendama kutsutud Risti koguduse õpetaja Annika Laats osales arutlejana kahes rühmas. Esimesel päeval panustas ta küsimuse, kas keerulised lapsed või keerulised vanemad, lahendamisse. Vaimulikuna toonitas ta erinevate elualade esindajatest koosnevas mõtteringis, et kirikul on ja kirik tajub oma osa aitamaks neid lapsi, kes sellel või teisel põhjusel on omadega puntras. See on suuresti baasturvalisuse ja usalduse küsimus, märkis Laats.
Teise päeva programmis võttis Annika Laats sõna rühmas, mille ülesandeks oli tegelda küsimusega, kas ja kuivõrd oleme valmis muudatusteks. „Kristlastena usume radikaalse muutuse võimalikkusesse,“ rõhutas õp Laats, täpsustades, et usklikud usuvad sisemise muutuse võimalikkusesse. „Nagu Uku Masing rääkis tõugust liblikaks muutumisest,“ näitlikustas ta eelöeldut.
Laste arutelude alal tutvustasid kristliku Kaarli kooli 5.-6. klassi õpilased Meelis Holstingu juhendamisel omaloominguna valminud keskkonnateemalist lauamängu „Reis läbi Eesti“.

Kiriku osast
Kui kirik annab inimesele võimaluse olla osaduses Jumalaga, siis mida see nn kaanani keelest maakeelde tõlgitult tähendab? Vastuseid otsisid ajakirjanik Joonas Hellerma juhtimisel emeriitpeapiiskop Andres Põder, õigeusu teoloog Tauri Tölpt, Euroopa Baptistiföderatsiooni asepeasekretär Helle Liht ja katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.
„Iga linna siluetti ilmestab kirikutorn. Sakraalhooneid on Eestis nagu siilil okkaid. Kellele kuulub hiis ja kellele sünagoog?“ häälestas Jaanus Kangur juhitud vestlusringi arvajad valitud mõttelainele.
Vestlusringis, kus vaimulikest osalesid emeriitpeapiiskop Andres Põder ja õigeusu kiriku ülempreester Aivar Sarapik, ametnikuna muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ning maausuliste esindajana Madis Iganõmm ja Andres Heinapuu, võttis kohati tuure üles ka särtsakam tonaalsus.
Kui maausulised kurtsid, et looduslikud pühapaigad ei ole Eestis veel lõpuni kaardistatud, sest riigi toetust napib, ning vaimulikud nentisid muret ajalooliste pühakodade korrashoidmisel, siis muinsuskaitseameti esindaja lükkas ümber süüdistuse, nagu suhtuks riik erinevatesse pühapaikadesse erinevalt ning valiks meelevaldselt, kuhu toetussummasid suunata. Paaritunnise väitluse tulemusel saavutati üksmeel, et dialoogi tuleb hoida, ka erinevate usuliste liikumiste ja riigi vahel.

Religioonid ei kao
Lausa üleinimliku ülesande võtsid endale kirikuloolase Priit Rohtmetsa juhitud väitlejad (vaimulik Anne Burghardt, sotsiaalteadlane Alar Kilp, zooloogiaprofessor Raivo Mänd, religiooniloolane Atko Remmel ja robootikadotsent Karl Kruusamäe), püüdes vastata küsimusele, milline on religiooni koht maailmas ja Eestis 2035. aastal.
Sissejuhatuseks refereeris Rohtmets Pew Research Centeri teabekogu religioonialast uuringut, kus öeldakse, et järgmisel neljal kümnendil jääb suurimaks usundirühmaks kristlus, samas islam kasvab kiiremini kui mis tahes teine religioon. Selle prognoosi järgi on aastaks 2050 muslimeid tänasest 73% ning kristlasi 35% võrra rohkem, aga ka teiste usuliste rühmituste, v.a budistid, arv kasvab.
Hästi hoogsalt kulgenud väitlusvoos tõstatus mitmeid küsimusi, mille olemasolu kinnitab, et arvamusfestivali on tulevikuski vaja – neid ei jõutud kohapeal läbi arutada. Näiteks mõjus intrigeerivalt Atko Remmeli märkus, et kiriku lävepakk on üleastumiseks lootusetult kõrge. Anne Burghardt, kes oli ja ei olnud eeltoodud väitega päri, sekundeeris ja väitis omalt poolt, et üldistada ei saa, sest kiriku lävepakk sõltub konkreetse koguduse konkreetsest vaimulikust.
Alar Kilp rõhutas tõsiasja, et religioon on muutunud ja muutub edasi: „Minu vanavanemate kristlus oli teine kui tänane ristiusk.“ Oldi nõus, et usuline keeleoskus on halb ning kui ütelda, et ühiskonnas on nii ja nii palju ühe religiooni esindajaid, siis ei pruugi see informatsioon olla üheselt mõistetav, sest inimesed tajuvad konkreetset usundit ning sellesse kuulumist väga erinevalt.

Usuteadus ja teadususk
Tauri Tölpti juhitud rühm (bioloog ja teoloog Liina Eek, astrofüüsik Laurits Leedjärv, TÜ arstiteaduskonna teadur Ülla Linnamägi ning piibliteadlased Urmas Nõmmik ja Randar Tasmuth) arutles teaduse ja usu vahekorra üle. Kas ja miks on usuteadus teadus; mis vahe on teadusel ja pseudoteadusel; kas Eestis on tajuda konflikti usu ja teaduse vahel, oli küsimusi, millega erineva eluvaldkonna esindajad rinda pistsid. Arusaadavalt oli fookusse valitud üldkõnetav teema, sest ühelt poolt asub Eesti väidetavalt Euroopa usuleigemal positsioonil, teisalt pole vast kunagi varem esoteeriline kirjandus ning näiteks horoskoobid pälvinud sellises mahus üldrahvalikku huvi.
„Usuteadus ei ole vähem teadus kui mis tahes muu teadus,“ kinnitas Eek, kellel on doktorikraad nii bioloogias kui teoloogias.
Kõlama jäi mõte, et eesti inimesed usuvad teadusesse, aga ei saa teadusest pahatihti aru. Seega – me usume ja usaldame, suutmata mõista, mida usume.
Liina Raudvassar

Arvamusfestival 2019
Toimus 9.–10. augustil Paides
Korralduses lähtuti heast arutelutavast
Eestvedaja ja peakorraldaja Maiu Lauring
Sai teoks tänu 300 vabatahtlikule
Tõi kokku u 9000 inimest eri kogukondadest
Toimus üle 160 arutelu eesti keele tulevikust energiapöördeni
Aruteludes osales üle 700 kutsutud osaleja ja arutelujuhi
24 erinevat arvamusala
Eesti Kirikute Nõukogu arvamusala „Eesti usk“

Pildigalerii: