Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid lõppenud aastast
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 11. jaanuar 2023 Nr 1 /
Eesti Kiriku toimetus pöördus kõigi Eesti Kirikute Nõukogu kümne liikmeskiriku juhtide poole palvega, et nad vaataksid tagasi 2022.
Issanda aastale ja teeksid väikese kokkuvõtte olnust. Saime vastuse kuuelt kirikupealt, mida nüüd oma lugejatega jagame. Küsimuseks oli: Millega jääb teile ja teie juhitavale kirikule meelde aasta 2022?
Apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan, Rooma-Katoliku Kirik (RKK):
See aasta ei olnud kõige kergem aasta. See polnud kerge ei kristlaste ega kogu maailma jaoks. Me elame maailmas ja oleme osa maailmast ning peaksime olema maailma valgus, aga liiga kerge oleks ainult kurbust tunda kõikide raskuste ja õuduste pärast, millest pidevalt kuuleme.
Filosoof Blaise Pascal ütles 17. saj, et Kristus on agoonias kuni maailma lõpuni (Mõtted nr 553). Kristuse agoonia on tajutav meie ümber just nüüd, aga samas selle sügava pimeduse seest paistab rohkem välja kristlaste valgus. Kui palju solidaarsust ja vennalikku armastust oleme näinud paljudes inimestes, kes on pühendanud oma aega ja raha abivajajatele, avanud oma kodusid neile, kellel ei olnud enam kodu.
Mulle tundub, et need 2-3 viimast raskemat aastat on esile toonud meis selle kõige parema osa, oskuse näha Kristust oma ligimeses; oskuse ennast unustada ning elada teiste rõõmuks ja usu edenemiseks (Fl 1:25). Ma räägin muidugi Ukraina põgenikest, inimestest, kelle elu koroonapandeemia on rikkunud, inimestest, kes ei jõua oma pere kodu normaalselt kütta, ja üldiselt kõikidest inimestest, kelle elu on järsult raskemaks muutunud. Kannatusi on olnud palju, aga valgust ja solidaarsust on olnud veel rohkem. Loodan väga, et see paistis veel rohkem välja advendi- ja jõuluajal, kui püüdsime vabaneda oma egoismist.
Soovin kõikidele sellist uut aastat, mis oleks täis rõõmu mitte sellepärast, et muresid enam ei oleks – arvatavasti muresid jätkub veel järgmisel aastal – , vaid sellepärast, et kristlastena oleme uuesti avastanud oma kutsumust olla maailma valgus (Mt 5:14).
Preester Thomas Eriste, Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik (EKEK):
Oleme tänulikud, et koroonapandeemia on vaibumas ning oleme saanud terve aasta päriselt kirikus käia ja armulauast osa saada; pole enam vajadust veebiülekannete järele. Tõenäoliselt kurvastab aga meid kõiki sõda Ukrainas. Meie koguduste liikmed on erinevatel viisidel aidanud kaasa põgenike abistamisel. Materiaalselt oleme saanud saata abi Ukraina Hertsaivskyi rajooni Bancheny Püha Taevaminemise kloostri orbudekodu lastele.
Meie kiriku jaoks oli kindlasti kõige olulisem sündmus Karismaatilise Episkopaalkiriku Euroopa piiskopkonna loomine, selle alusdokumentide allkirjastamine sel suvel Madridis, kus meie piiskop ka resideerub. Ning ühtlasi Euroopa piiskopi Elmer Belmonte oktoobrikuine visiit. Viimati külastas piiskop Eestit kolm aastat tagasi.
Eesti Kirikute Nõukogu on juhtimas uus põlvkond. Nii pandeemia kui Ukraina sõja tõttu on kirikute olukord keerukam, seda olulisem on omavaheline koostöö ja näib, et raskused liidavad, ühtsus kasvab, mille eest anname tänu Jumalale. EKEK Pärnu Püha Apostel Barnabase koguduses peeti esmakordselt alliansspalvenädala jumalateenistust, see oli koguduse jaoks oluline sündmus.
Väga eriline on olnud Barnabase koguduse koostöö Pärnu Y-klubi ja Raeküla Vanakooli Keskusega. Ühiselt avati 2021. kirikuaasta alguses jõulusündmusi tutvustav installatsioon, kus 1. advendipühapäevast kuni kolmekuningapäevani said nähtavaks kaheksa erinevat pilti Ristija Johannese sünni ettekuulutusest läbi jõuluaja kuni kolme kuninga kohtumiseni Jeesuslapsega. Ka ülestõusmispühadeks sai üles üks pilt oma looga ning taas 2022. aasta esimesest advendipühapäevast kaheksa pilti sarnaselt eelmise talvega.
Soovin, et sõnum Jeesusest Kristusest jõuaks iga eestimaalaseni ja meie kõigi südameis valitseks Jumala rahu!
President Erki Tamm, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit (Eesti EKBK Liit):
2022. aastal tuli sõda lähemale, kui see kunagi on minu eluajal olnud. Vene riigi koletu rünnak Ukraina rahva vastu äratas aga paljude armastuse. Oleme osalenud selles abistamistegevuses SA Sõbralt Sõbrale kaudu, läkitades Ukrainasse abi ning toetades põgenikke meie kaupluste kaudu. Koostöös Ukraina baptistiliiduga toetame viit sealset pastorit, et nad kogeksid Jumala hoolitsust. Aprillist alustas meie liidu keskuse majas tööd pastor Sergii Bilokini eestvedamisel ukrainakeelne kogudus, mille jumalateenistustest osavõtjate arv on kasvanud sajani.
Sügisel avasime Tartus Eluringikeskuse. Põhjalikult ümber ehitatud endises seminarihoones on hooldekodu 150 elanikule ja ka lasteaed. Kogesime selles protsessis Jumala erilist juhtimist. Selle missiooniprojekti on kaasatud meie oma koguduste ettevõtjad, aga ka teised kirikud. Soovime pakkuda eakatele väärikat kristlikku keskkonda vanaduspõlveks.
Tähistasime meie seminari 100 aasta juubelit. Pärast Nõukogude ajal takistatud tegevust taastati see 1989. aastal. Lausa kingina mõjus ajalooline otsus – magistriprogramm sai akrediteeringu. Selle nimel on rektor Einike Pilli teinud palju tööd. Täna õpib programmis „Teoloogia ja ühiskond“ 14 inimest. Taas kord kogemus Jumala armust ja ustavusest.
Soovin lugejatele õnnistust eelolevaks aastaks meie liidu aastamotoga „Rahu üle mõistuse“. „Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses“ (Fl 4:6,7).
Piiskop Alur Õunpuu, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (EKNK):
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku jaoks jäävad 2022. aastat meenutama nii sündmused, mis leidsid aset kiriku sees, kui ka sündmused, mis toimusid Ukrainas. Samuti on meeles inflatsioon ja energia kallinemine ning koroonaviirus.
Eespool nimetatud väljakutsed, millega oleme tegelenud, ei ole olnud lihtsad, kuid üheskoos oleme hakkama saanud. Tänu Jumalale ei ole me nendes kriisides kaotanud ühtegi kogudust. Pigem vastupidi, oleme jätkuvalt rajamas uusi kogudusi ja usukogukondi, mis on ka meie kiriku visioon: „Ehitada ja rajada eluandvaid kogudusi ning usukogukondi üle Eestimaa“.
Tänu kogudustes tegutsevatele tublidele inimestele oleme aidanud paljusid Ukrainast saabunud sõjapõgenikke. 14. mail korraldasime EKNK keskuses ka spetsiaalse ürituse Ukrainast tulnud sõjapõgenikele.
On mitmeid sündmusi, mida kirikuna oleme 2022. aastal korraldanud ja mis on jäänud eriliselt meelde: kevadkonverents, Nextstep suveseminar noortele, suvepäevad Nelijärvel, pastorite ja töötegijate päevad kaks korda aastas, pastorite ühine nädalalõpp Meresuu SPA-s, EKNK õppekeskuse tegevus ja ära märkimist väärib kindlasti ka EKNK Lootuse Küla koguduse tegevus.
Isiklikus elus on olnud 2022. aastal kaks suuremat sündmust, mis eriliselt meelde jäävad: vanema tütre pulmapäev ja minu 50 aasta juubelipäev.
Uueks aastaks soovin, et sõda Ukrainas lõpeks ja julgustan lugejaid Jeesuse sõnadega: „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!“ (Jh 14:27)
Peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK):
2022. aasta tulipunktis on loomulikult Venemaa rünnak Ukraina vastu ja sellega alanud sõda, mis puudutab oma ulatusega kogu Euroopat ja suurt osa maailma. Positiivne on olnud kogu sõjatraagika taustal Eesti inimeste kiire reageerimine. Eriliselt hea meel on olnud, et meie kogudused üle Eesti on olnud vaatamata nende väiksusele või ainelisele kitsikusele Ukraina toetamise juures aktiivselt kaasas. Kogutud on annetusi, vajalikke tarvikuid, mida saata Ukrainasse, pakutud on peavarju ja elamist sõjapõgenike peredele, hoitud kaotusvalu ja sõjahirmu kogenud ukrainlaste hingi ning oldud neile toeks. Olen siiralt rõõmus, et võin olla osa kirikust, kus vaimulikud, töötegijad ja liikmed oma südamed, rahakotid ja uksed hädasolijatele nii lahkelt avavad. Palveteemaks on Ukrainas rahu saavutamine ja põgenike kodudesse naasmine esil igal jumalateenistusel EELK kogudustes kuni rahu saabumiseni.
Erilise sündmusena mäletan tänuga eelmisel suvel Põltsamaal toimunud tänupäeva, kus koos president Alar Karise ja Tartu ülikooli rektori Toomas Asseri ning Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haameriga meenutasime Põltsamaa kiriku taastamist Herbert Kuurme eestvõttel Eesti rahva jaoks kõige keerulisemal ajastul pärast II maailmasõda. Sellist üksmeelt ja koos tegutsemist vajame rahvana eriti just rasketel aegadel.
Tänulik olen ka kirikuvalitsuse liikmetele ja oma lähimatele kaastöölistele konsistooriumi kantseleis, et koroonaajastu ei ole suutnud koostöövaimu ja pühendumist kirikus teenimisel rikkuda. Ilusad hetked meenuvad veel seoses Tartu Maarja kiriku torni taevasse tõusmisega, Tallinna toomkiriku, Rõuge kiriku ja Haljala kiriku tornikiivrite valmimisega, Tallinna toomkooli pere ajaloolisse hoonesse tagasi kolimisega, Kaarli kooli gümnaasiumiastme avamisega, EELK Toetusfondi (Kirikufondi) edukate kampaaniatega Eestimaa kirikute toetuseks ning ka muutustega Eesti Kirikute Nõukogus, mis kinnitavad hea oikumeenilise koostöö jätkumist Eestimaa kirikute vahel. Taastunud on pandeemiajärgselt ka aktiivsed rahvusvahelised kontaktid ning olen jätkanud külaskäike ametivendade ja -õdede juurde Eestimaal. On olnud aktiivne ja mitmepalgeline aasta, millega Jumal on meid puudutanud ja kõnetanud väga erineval moel.
Jumalale lõpmata tänulik olen oma pere eest, kelle armastuse ja toeta oleks raske kõike jaksata.
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK):
Vastates ajalehe Eesti Kirik palvele toon väga hea meelega välja mõtted, mis kirjeldavad 2022. aastat.
Esiteks ei saa ma vaikida sõjast, mille Venemaa Ukrainas alustas. Ma ei soovi siin pikalt arutleda kõigist neist sõjaõudustest, millesse sõda on paisanud meie vennasrahva, kes on sunnitud kannatama hävingut oma linnades ja külades, rääkimata paljudest igas vanuses ohvritest.
Kuid ma ei soovi vaikida sellest kõige hullemast barbaarsusest, millest siin viimasel ajal on räägitud: vaimsed ja füüsilised piinamised noorte teismeliste suhtes, mida Vene sõdurid korda saadavad. Ja vaatamata kõigele julgevad nad ise veel väita, et Venemaa kõrgeimad tsiviil- ja religioossed autoriteedid on üksi suutelised dekadentliku lääne ees säilitama ja edendama tõelisi eetilisi ja vaimseid väärtusi, mille viimane on kaotanud!
Teiseks soovin heita pilgu veel oma kiriku, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku elule. Muidugi pole kõik selle 2022. aasta jooksul olnud täiuslik, kuid kui ma panen kaalu ühele poole negatiivse ja teisele poole positiivse, siis positiivne kaalub muu üles. See oleks ka minu poolt väga pretensioonikas soovida hüüda ainult võitudest. Toon kokkuvõtlikult välja mõned asjad. Meie vaimulikud kannavad hea meele ja veendumusega oma hingekarjaslikku vastutust. Meie teoloogiline instituut täidab hästi oma missiooni. Meie kogudused elavad ja tegutsevad rahus nii oma kogukonnas kui ka ühiskonnas, mis neid ümbritseb. Meie kiriku liikmete arv kasvab järjepidevalt. Meil on väga head suhted teiste siinsete kristlike konfessioonidega. Vaatamata majanduslikele raskustele tuleme hästi toime oma ukraina vendade ja õdede abistamisega, kes on siin Eestis varjupaiga leidnud. Toogu Jeesuslaps neile lohutust ja lootust tuleviku rahuks ja eduks ning leidku nad endale ruttu kodu! Seda me neile soovimegi.
Saagu meie kirik sel uuel, 2023. aastal jätkata samas vaimus oma missiooni meie Taevaisa heatahtliku ja õnnistatud pilgu all.
Soovin kõigile ajalehe Eesti Kirik tegijatele ja lugejatele õnnistatud uut aastat!