Eesti kirik küsib. Milline on Teie meeldejäävaim suveelamus?

Annika Laats, Risti koguduse õpetaja:
Alustaksin era­elust: suve kauneimad hetked olid abikaasa ja kolme lapsega vähestel soojadel päevadel meres hullates ja supeldes. Lihtsalt koos olles ja üksteisest rõõmu tundes.
Suurim rõõm töös oli mõistagi Titta Hämäläisega koos teist suve noortelaagris Ristil, elasime neli päeva seitsmeteistkümne teismelisega koos telkides. Mitme jaoks nende seast oli see täiesti esmakordne kokkupuude ristiusuga, Jumalaga, nii mõnigi viibis elus esimest korda kirikus.
Kui ilm lubas, siis restaureeriti riste meie iidses kirikuaias, puhastati ja värviti. Ülejäänud aeg kulus koosolemiseks, naljategemiseks, aga ka kõikideks tõsisteks teemadeks, palveteks ja jutustamisteks. Loodan ja tunnen, et see oli õnnistatud aeg. Eraldi tänan koguduse liiget Tiia Niinemaad, kes aitas laagrit läbi viia.

Andres Aaste, Rõngu koguduse õpetaja:
Ilma igasuguse kahtluseta oli see oikumeeniline noortefestival Kambjas nime all «Jumal tänatud». Tahan eraldi tänada Kristjan Luhametsa selle julge algatuse eest. Kokkutulemine sai julge ja sisukas ning näitas veel kord, et noortel inimestel on igatsus, tarve ja vajadus vaimsuse ja jumalasõna järele. Nad olid sellest väga huvitatud.
Igaüks oli tulnud eri kohast, nad võib-olla teadsid vähe, kuid iga küsimus oli omal kohal. Et mis te kirikus teete? Palvetate? Jah, muidugi, me palume ja me saame selle kogemuse, et kes palub, sellele antakse. Ja siis on sama oluline tänada. Selles eas, 14–15 aastat, on nad väga vastuvõtlikud. Ning oli hea meel, kui küsimustele saadi vastuseid.
Kartulivõtt sel sügisel nii meeldivaks ei kujune – on lihtsalt väga märg.