Eesti kirik küsib. Milline on Teie meeldejäävaim suveelamus?

Liina Raudvassar, Eesti Kiriku toimetaja (lapsepuhkusel):
Tegelikult on väga raske noppida pika suve sündmusteahelast meeldejäävamat. Tundub, et see jääb äsjaolnud aega. Tähistamaks minu isaema Hilda sajandat sünniaastapäeva, kogunes isapoolne suguvõsa augusti hakul esiisade tallu.
Siin Võrumaa looduskaunis (minu meelest Eesti kauneimas) nurgas, Küti­oru kõrgel veerel Noodaskülas veetis mu vanaema oma elu alates meheleminekust kuni surmani 1995. aastal. Lõi pere, sünnitas lapsed, rügas tööd teha, ootas meest (1944–1956) ja poega (1961–1967) nõukogude vangilaagritest koju.
Suguvõsa kokkutulek kujunes meeleolukaks. Isa eestvõttel meenutasid vanemad inimesed olnud aegu, noorematel oli neid heietusi huvitav kuulata. Mälestused veel sõjaeelsest ajast, siis juba Nõukogude okupatsiooni koledused ning näited võõra võimu tobedustele vastuhakkamistest olid põhilisteks teemadeks.
Naised olid katnud laua hea-paremaga. Ühislaulu jätkus varaste hommikutundideni. Sain taas aimu, kui olulised on taolised koosolemised, et säilitada oma rahvuslikku ning kogukondlikku identiteeti.

Andres Tshumakov, Käru koguduse õpetaja:
Hiljuti käis meil Rap­la kirikumuusikafestivali raames esinemas Orthodox Singers Valeri Petrovi juhtimisel. neid kuulata oli tõeliselt tore elamus ja vahva kogemus.
Muusikalisi elamusi on olnud teisigi, iga suvekuu esimesel laupäeval on Käru kirikus Pille Lille Muusikute Toetusfondiga käinud esinemas suurepärased muusikud, kelle looming on midagi hingele andnud.
Kiriku jaoks suurim suveelamus on kahtlemata see, et algas kauaoodatud Käru kiriku katuse remont. Möödunud aastal eraldas riik meile 0,5 miljonit krooni, tänavu lisandus sellele veel 1,2 miljonit, heade annetajate toel saime omalt poolt lisada 130 000 krooni. Summa ei kata küll kogu katuse remonti, kuid loodame, et riik ei jäta meid ka tuleval aastal hätta ning katusetöid pooleli jätma ei pea.
Minu isiklik suveelamus on aga maikuu lõpus perre sündinud kaksikud pojad, Jaan Martin ja Jan André.