Eesti Kirik küsib: Mida on elu kinkinud koos emadusega?

Mida on elu kinkinud koos emadusega?
Liina Raudvassar (kahe poja ema, lapsehoolduspuhkusel olev Eesti Kiriku toimetaja):
Kinkima on õige sõna. Just kingitus ongi iga laps oma emale, nii ka minu pojad minule. Raske on ette kujutada elu ilma nendeta. Lapse olemasolu vajutab igasse päeva oma pitseri. Nii on see juba Looja poolt seatud ja looduse poolt edasi antud.
Emaduse kogemine keerab piltlikult öeldes kõik senise pea peale. Oluliseks märksõnaks saab muutus. Emaks saades muutus suurel määral minu elukorraldus, ilmavaade, päevaplaan, isegi mööbli paigutus kodus muutus.
Emadus ei kingi ainult pidupäevi. See staatus kätkeb endas ka sellist, mis jääb kaugele kreemikoogist ning õhupallidest. Emadus tähendab unetuid öid haige lapse voodi kõrval, tähendab enda plaanide asendamist lapsele huvipakkuvaga, lühidalt – tähendab enda mina ja soovide allutamist lapse omadele.
Õpid loobuma millegi ja kellegi nimel. Loodus annab võime teha seda vabatahtlikult, isegi suure rõõmuga. Laps õpetab oma emale tingimusteta armastuse olemust: tee teisele seda, mida soovid, et sinule tehakse.
Millal maksan eide vaeva, küsib laps meie rahvaluules. Aga ema ei eeldagi vaeva nähes, et see kunagi makstud saab. Tasu küll tuleb, ent see on mõõdetav teistes kategooriates.
Emadus tähendab elukestvat õpet. Läbi praktika omandad päevast päeva uut teooriat, meetodeid ja võtteid. Õpid senisest paremini sättima oma tegevusi tähtsuse järjekorda. Emadus toob sinus esile senikogematu loovuse, järjekindluse, armastuse, empaatiavõime, avatuse…
Vähemalt minuga on see nii. Tunnen, et pojad on teinud minust uue inimese. Senisest parema. See on kingitus, mille olen saanud teenimatult, aga millest tuleneva energia ja emotsioonid saan edasi anda. Oma lastele, oma lähedastele, oma ligimesele.