EESTI KIRIK KÜSIB

Millised on olnud teie meeldejäävamad
suvehetked?

Kaido Soom, Tartu praostkonna
vikaarõpetaja, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud:

Minu kui õppejõu jaoks on suviti hea
võimalus kirikus intensiivsemalt töötada. Kuu aega olin Tartu Pauluse koguduses
ja nüüd teise kuu olen Kuressaare Laurentiuse koguduses. See kõik paneb
vaimulikult kasvama ja arenema.

Tore oli see, et Saaremaale tulid mulle
külla mu vanemad. Käisime koos Pöide kirikus, Karja kirikus, Kaali
meteoriidikraatrit vaatamas, samuti Roomassaare kohvikus, kus avanes ilus vaade
merele. Pöide kirik jättis muidugi kustumatu mulje. Sinna viib kitsas ja
konarlik tee, mille lõpus avaneb viimaks pilt grandioossest Jumala kojast keset
põldu ja tühermaad. Seal tunnetasime tõeliselt Jumala suurust ja igavikulisust.

Toredad on muidugi olnud ka mitmesugused
suvekontserdid, mida olen külastanud.

Allan Praats, Koeru koguduse õpetaja:

Suviti on meil tavaks saanud tähistada
madlipäeva, mis on 22. juulil. See oli väga kena üritus, algas jalutuskäiguga
kiriklas. Samal ajal rääkisime kirikla ajaloost ning pärast andis meil
kontserdi ansambel Triskele. Enne ja pärast üritust oli väike piknik, põlesid
lõkkepakud. Viisime ka küünlad tuntud inimeste haudadele, kes siia maetud on.
Väga ilus ja meeldejääv üritus.

Eriti tähtis sündmus oli see, et saime
valmis 75 meetri pikkuse lõigu kivimüüri kiriku lõunaküljel. Oleme seda müüri
puhastanud kolm aastat igal suvel kahe nädala jooksul. Alati on abiks olnud
vabatahtlikud erinevatest Euroopa riikidest, seekord tulid abilised Hollandist.

Elve Bender, Koeru koguduse abiõpetaja:

Väljapoole kirikut polegi suve ajal saanud.
Meil on siin olnud kirikukontserdid, mis on väga meeldejäävad. Suur elamus oli
muidugi Triskele ja tähelepanu väärib ka see, et meie kirikus oli 20. Tallinna
rahvusvahelise orelifestivali avakontsert. Tänu sellele saab muuhulgas ka meie
orel veidi remonti, mille eest tuleb südamest tänada Olev Kentsi. Ta on väga
hoolas ja käib meie orelit alati enne kontserte häälestamas. 7. augustil esines
meil aga Ann-Mari Lahti.

Mina käisin veel koos Virge Nemvaltsiga
vaimupuudega inimestega tegeleva ühenduse «Usk ja valgus» raames Madridis. See
oli täiesti vapustav kogemus, inimesi oli kokku tulnud üle terve kontinendi, ka
moslemimaadest. Põhirõhk selle liikumise juures on jumalateenistusel ja
armulaual. Viimane toob küll mõnikord endaga kaasa probleeme katoliiklaste ja
protestantide vahel. Seda võis tajuda ka seekord, ent lootus jääb, et ühel
päeval see küsimus laheneb. Mina olin ainus luterlik vaimulik ja pidasin ka ühe
protestantliku armulauaga jumalateenistuse.

Asjad ikka edenevad, Koeru vallavalitsus on
ka hakanud meid rohkem toetama. Mina olen igatahes rahul.