EESTI KIRIK KÜSIB:

Kas liturgiline uuendus puudutab enam vaimulikku või koguduseliiget?

Prof dr Tarmo Kulmar, UI kaplanaadi vaimulik:

Isiklikult arvan, et eelkõige vaimulikku. Koguduseliikmed on enamasti harjunud ajast aega kestnud traditsioonilise jumalateenistuskorraga ja ma ei ole kindel, et uuendustele väga vastuvõtlikud ollakse.

Allan Praats, Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja:

On raske mõõta, kumba uuendus enam puudutab. Kindlasti teeb see vaimulikule head, kuna sunnib tegelema liturgiaga, vormiliste küsimuste kõrval mõtiskletakse sisuliste üle. Samal põhjusel on uuendused olulised koguduseliikmele, sest iga koguduseliige osaleb ju liturgias. Oletan, et esialgu võivad uuendused tunduda koguduseliikmele võõrad, ent küllap see on ruttu mööduv. Uuendustest on kindlasti tulu.

Hovard Nurme, Kolga-Jaani Johannese koguduse juhatuse esimees:

Minu arvates puudutavad liturgilised uuendused ennekõike vaimulikku. On selge, et iga asi, ka meie EELK, areneb ja muutub sellega seoses. Mis oli sada aastat tagasi õige ja hea, ei pruugi seda olla täna. Elu teeb korrektiive. Mina pole uuenduste vastu, kuigi esindan ettevaatlikkust.

Heiki Arike, Tallinna Toompea Kaarli koguduse juhatuse esimees:

Isiklikult arvan, et ennekõike koguduseliiget. Vaimulik õpib uuendused ruttu selgeks, aga koguduseliikmel võtab harjumine aega.

Koguduseliikmele tuleb uuenduste mõtet ja praktilist olemust põhjalikult selgitada ja see ei pruugi minna ruttu. Iga muudatus on ju raske ning harjumine uuendustega on omaette protsess. Ma ei arva seda Kaarli koguduse näitel, vaid üldiselt.