EESTI KIRIK 80 aastat tagasi

Tänapäeval, kui kirjad liiguvad sekundite vältel ühest maailma otsast teise, ei kujuta ette, kui keeruline oli lehte välja anda 80 aastat tagasi. Missuguse tempoga jõudsid uudised Valgast või mujalt Tallinna lehetoimetusse või Jürisse vastutava toimetaja Jakob Aunveri kätte? Eks määraski lehe sisu suuresti see, kuidas lehetöö organiseeritud oli. Aga mis olid need teemad, millest kevad- ja suvekuudel kirjutati?

Vihase vaenlase vastu
Ma ei tea, kui kaua kestis tava tähistada mai alguses karskuspüha, ent 1929. aasta kevadel on kümnendat korda peetavale pühale Eesti Kirikus üsna palju tähelepanu pööratud. Aprilli lõpus andis leht teada, et kirikupäeva otsusega peetakse mai esimesel pühapäeval kogudustes karskuspüha. Selleteemalise jutluse on 2. mai lehte kirjutanud õpetaja Jaak Taul.
«Tänane üleriiklik kristlik karskuspüha koputab iga noore kui vana südame pihta ja küsib – oled sa siis veel vaba, kui ripud alkoholi küljes? Kas tahame olla vabad või orjad?» küsib jutlustaja. Sõna võtab ka Eesti kristliku karskusliidu esimees professor Hugo Bernhard Rahamägi, kes soovib iseäranis noorte südametesse vaimustustuld, et «tõkestada kõrtsikultust ja kõrtsikultuuri nii jämedamal kui ka peenemal kujul». «Olgu meie suur, ilus eesmärk: karske, puhas Eesti, kes kõigest südamest Jumalat teenib,» kirjutas Rahamägi.
Valgas korraldas õpetaja Arnold Tammik koos kohalike koolide karskusringidega piduliku isamaalise karskuskontsertjumalateenistuse. Oma kõnes selgitas karskusinstruktor alkoholi halba mõju. Kirik oli rahvast täis ja paljudel tuli püsti seista.

Vaimutoidu puudusest
«Tänapäevane elutempo on kiire. Elusündmused libisevad meie eest mööda nagu rahutu kinolint – film ei tea, mil peatuma jääda, kõrv ei tea, mida kuulata. Ja meie lasemegi elul minna – oma rada. Sellepoolest oleme eht tänapäeva lapsed, oleme vaatlejad, kes millegisse ei süvene.» Ei tea, mida ütleks nende 9. mai lehes avaldatud sõnade autor, Mihkli koguduse õpetaja Johannes Treu praegu, aga meie võime tõdeda, et probleemid on üsna sarnased.
Siiski, 23. mai lehes pahandatakse loos «Kuidas on lugu meie vaimutoiduga?», et lastel lubatakse päevade kaupa ja ka ööst lisa võttes lugeda armastus- ja seiklusromaane, mis noorte hingi närtsitavad. Meie võime rõõmustada, sest tänapäeval ei leia noored vahel aega ka üldse lugeda.
Ometi võime vanu lehti lugedes imestada tolleaegset sõnaseadmist, mis kindlasti nõudis rahulikku meelt nii kirjutades kui ka lugedes. Harry Haameri järjelugu kirikuõpetaja Rudolf Kallasest ilmus 30. maist 22. augustini.
Haamer kirjutas: «… harjub noor Kallas ka väljaspool kodu nägema inimesi, kellele ainult väärtuslik ja ülesehitav püha, kellelt temagi kõige ilusamaid õisi oma tuleviku pärja jaoks hakkab koguma, sattudes aga ühtlasi juba õige varaseis aastais kõrgemale igapäevasest mõtlemisringist ja saades alguse sügavmõtlejale mehele juba oma poisipõlve muretuis päevis.»
Juuni keskel oli tulekul 11. kirikupäev ja lehe kaudu tuletati meelde kaht ülesannet, mis kirikul ees seisavad: noorsoo kirikule võitmine ja kristlik karskustöö võitluseks alkoholismiga. Ülevaates kirikupäevast 27. juuni lehes aga tõdeti, et kristlikke noorsooseltse on vähe ja tuimus asja vastu suur. Kirikupäeval tegi Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ettepaneku asutada vaimuliku laulu elustamiseks ja köstrite-koorijuhtide harimiseks sellekohane kool.

Mitmest vallast
Kose koguduse täiskogu hääletas selle poolt, et õpetaja Richard Jõgis registreeriks perekonnaseisumuutused. Jumala õnnistust sooviti Petseri Peetri kogudusele, kes erakorralisel koosolekul arutas «koguduse arenemise, tõusu ja langemise» küsimust. Õpetajale, vöörmündritele, nõukogu liikmetele ja eestseisusele tehti ülemaks kohuseks saavutada koguduses seesmine rahu. Otsustati kirik pühitseda ja ellu kutsuda noorsooühing kõlbelise kasvatuse elustamiseks.
Harju-Madisel õnnistati õpetajaks Otto Wilhelm Ekold. Praost Friedrich Eder­berg sai 70aastaseks ja õpetaja Winfrid Hansenil täitus 40 ametiaastat. Õnnitleti vennastekogudust, kes on Eestis teinud 200 aastat armastustööd. Avaldati konsistooriumi motiivid, mille alusel tagandati prof Edurad Tennmann Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja ametist. Paide kirikus avati mälestussammas Vabadussõjas langenud koguduseliikmetele.

Liivi Fuchs