Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Eesti jaakobitee on leitud, kaardile kantud ja läbi käidud

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number:  /

➡️ Vaata ka videouudist Eesti jaakobiteed avastamas:

Neid rännakupäevi oli möödunud aastal kokku kümme, millega teekond Tallinna piiskoplikust toomkirikust kuni Läti piirini Iklas läbi käidi. Selle retkega kuulutati Eesti jaakobitee avatuks. Nüüdsest on Eesti lõimitud kogu Euroopat katvasse teedevõrgustikku, mille sihiks on Loode-Hispaanias Santiago de Compostela.

Minu jaoks algas kõik möödunud aasta kevadel, kui ennast kurssi viisin Eesti Jaakobitee Sõprade Seltsi ettevõtmistega. See, et 2015. aastal loodud selts on jõudnud oma põhikirjaliste tegevustega arengulise läbimurdeni, pani kaasa elama. Sain teada, et paika on saadud kodumaise jaakobitee marsruut ning aastal, mida nimetatakse pühaks (jakobipäev 25. juulil langes 2021. aastal pühapäevale), kutsutakse huvilisi üheskoos rada läbi käima. Lasin ennast kõnetada kutsest ja sõitsin palmipuudepühal Tallinna, kus piiskoplikus toomkirikus õnnistati palverändurid teele ja kuulutati Eesti jaakobitee avatuks. Pärast palverännupassi kättesaamist, kuhu retke jooksul sai koguda templeid, ja ühispildi tegemist algas kõndimine. 

Esimene päev teistest hullem

Jõudehetkeks kaasa võetud Tiina Sepa „Palveränduri päevikust“ lugesin, et enamasti on algus kõige raskem. Nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuigi kilomeetreid Tallinnast Sakku on kokku kõigest umbes 26, tundus just see esimene päev teistest hullem. Ikka nii, et õhtul lausa vajusin kirikusaali põrandale seatud magamiskotti. Hirm oli ka, et kuidas edasi. Veel ei olnud ma omaks võtnud palveränduritele omast murede jagamist, aga juba järgmisel päeval oskasin kaaslaste osavõtlikkusest enda moraalseid jõuvarusid täiendada. Teel olijad jagavad rõõme ja muresid. Asja juurde tundub kuuluvat ka see ootamatu avameelsus, millega sellel rännakul räägid asju inimesele, kellega võib-olla esimest ja viimast korda elus koos oled. 

Korraldajad planeerisid nii, et teel oldi korraga kaks päeva koos ööbimisega, läbides jalgsi päevas 20–30 kilomeetrit. Maikuus jõuti Tallinnast Saku kaudu Hagerisse, juunis Hagerist Märjamaale, juulis Märjamaalt Pärnu-Jaagupisse, oktoobris Pärnu-Jaagupist Tahkuranda ja viimases etapis novembris Tahkurannast Läti piirini Iklas. 

Palverändur, mitte turist 

Mille poolest erineb palverännul olija tavalisest matkajast? Selle üle arutleti omajagu ja küllap arutatakse edasi. Ühest vastust pole olemas. See on sügavalt isikliku tunnetuse küsimus. Vastus varieerub inimeseti ja sõltub ka sellest, kas oled oma rännaku alguses või lõpus, on sul kõht tühi ja varbad villis või oled puhanud ja heas füüsilises vormis. Astudes välja argiaskelduste rutiinist ja keskendudes kulgemisele looduse rüpes kindlas sihis, oled häälestatud vastuvõtlikule lainele. Ühtäkki kuuled, näed ja tajud selgemalt. Ka Jumala häält. Sellest võid sattuda sõltuvusse. Tahaksid uuesti teele.

Teeots Santiagosse on leitud

Tegelikult olen juba aastaid unistanud retkest Santiago de Compostelasse. Mitmed sõbrad on vahendanud sealseid elamusi ning et olen üldiselt kõndida armastav tüüp, siis oletasin, et selline päevi vältav kulgemine võiks mulle ka olemuslikult sobida. Koondada jõuvarud jõudmaks juba keskajast tuntud palverändurite sihtkohta, see mõte pole ennast unustada lubanud. Aga siiani on ettevõtlikkusest siiski vajaka jäänud. Olles nüüd kõndinud kaasa Eesti jaakobiteel, tõsi küll kümne päeva asemel kuuel, olen justkui teeotsa kätte leidnud. Olen meelt, et alanud aasta võib avastatud teel mind edasi viia ja miks mitte kuni Santiago de Compostela katedraalini Loode-Hispaanias.

Liina Raudvassar

Eesti jaakobitee

On rahvusvaheline palverännutee Eestis, mis suundub Santiago de Compostelasse ja on osa üleeuroopalisest võrgustikust

Suundub Riiga, ühineb Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania teedega

Kulgeb maamärgist maamärgini, ühest kihelkonnakirikust teiseni

Põhimarsruut algab Tallinna piiskoplikust toomkirikust, liigub üle Hageri, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Tahkuranna, Treimani Läti piiri äärde Iklas

Peamarsruudi harutee viib Pärnu-Jaagupist Valka

Lisaharuteed on kohaliku tähtsusega, ühendades Eesti seitset Jaakobuse nime kandvat kirikut

Palveränduriks loetakse jalgsi või jalgrattaga liikuvaid isikuid

Teekonda võib läbida tervikuna või osade kaupa, üksi või kaaslastega organiseeritult

Lähemat teavet saab kodulehelt https://caminoestonia.com/

Pildigalerii:

Palmipuudepühal alustati Tallinnast teekonda kirikust kirikusse. 
Kuidas jalgadega palvetada, teab iga palverändur. 
Liivale joonistatud nool aitab rühma viimastel teistele järele jõuda.   

Päeva ilusamatel hetkedel saab mättale siruli ja saapad jalast. 
Raskused on selleks, et neid ületada.
Teele jäi ka kristluse-eelseid pühapaiku: ohvrikivi Hageris.                
Sarvekandjad uudistavad puhkust pidavaid rändureid.   
Algusest lõpuni teekonna kaasa teinud peapiiskop Urmas Viilma Hageri kirikuaia kiigel.  
Kohe jõutakse Häädemeeste õigeusu kirikusse.

Iga palveränduri uhkuseks on pass, kuhu templeid koguda. 10 x Liina Raudvassar