Diakoonia – Kirik ühiskonnas
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 20. aprill 2011 Nr 19 /
Mõned on öelnud, et diakoonia on kui teenijatüdruk teoloogiast kuninganna kõrval. Ei vasta tõele: diakoonial on oma teoloogia, mis elab end välja ning realiseerub diakoonias. Diakoonilisus on tegudes väljenduv usuline hoiak, mis iseloomustab kirikut. Tegudeta ei ole diakooniat. Tegudeta ei ole ka kirikut, sest kogu eneserealisatsioon on kirikus suunatud teisele – Jumalale, inimesele, keskkonnale.
Koguduste juures on sadu inimesi, kes on andnud end Jumala ja ligimese teenimisse. Vaimulikest vabatahtlikeni. Nad on vastanud kutsele ja vajadustele. Sageli jäävad nad väljaspool oma tegevusruumi nähtamatuks. Nende tegude kaudu tervendatakse kogukonda, muudetakse kuulutus nähtavaks ja mõjusaks. Ilma diakooniata jääb jutluski patja loetud luuleks.
Tänavu on vabatahtliku tegevuse aasta, üle riigi toimub palju ettevõtmisi. Miskipärast ei näe ma kogudusi osalemas ei selle aasta programmides ega tänusõnu kuulamas nendele pühendatud päeval detsembris. Kas see on loomupärane tagasihoidlikkus või teadmatus? Või hoopis suutmatus tuua oma parimad välja? Samas on meil suurepäraseid näiteid tegudeks kasvanud hoolivusest ja vastutusest kodukogukonna eest.
Riik ootab kogudustelt koostööd. Mida ootavad kogudused riigilt? Diakoonia ja ühiskonnatöö, mille käigus luuakse uusi struktuure ja uut väärtust, on tegelikult sillaks koguduste ja kiriku vahel. Väga palju on võimalik teha Eesti riigi või Euroopa Liidu finantsmehhanisme kasutades. Riigi eesmärk kodanikuühenduste, sealhulgas koguduste tegevuse rahastamisel on tugevad ühendused ning avaliku sektori ja kodanikuühenduste partnerlus riigi valdkondlike eesmärkide planeerimisel.
Diakooniatalituse sõnum on, et me peame olema võimelised arenema suutlikeks partneriteks nii riigile kui omavalitsustele. See ei tähenda, nagu kirikul ei võiks olla spetsiifilisi kiriklikke eesmärke. Võib ja peab, aga nii kirik kui riik on ainuüksi vahendid inimeste teenimiseks. See tähendab ligimese teenimist nende sõnade avaras ja paljusid hõlmavas tähenduses.
Oluline märksõna on teenuste delegeerimine. Kohalike omavalitsuste poolt avalike teenuste lepingulise üleandmise eesmärgiks on teenuste kvaliteedi tõstmine ja nende kättesaadavuse parandamine – teenuste viimine tarbijale võimalikult lähedale. Teenuste osutamine koguduste poolt võimaldab samas parandada koguduse tulubaasi, vastates kohalikele vajadustele ning ristiinimese kutsumusele.
Avo Üprus,
EELK Konsistooriumi diakooniatalituse juhataja
Diakooniatöö EELKs
Konsistooriumis juhivad üldkiriklikku diakooniatööd arenguosakonna diakooniatalitus ja diakooniakomisjon.
Organiseeritud diakooniatöö toimub umbes 70 koguduses (nt Kuressaare naiste ja laste varjupaik Laurits, Peeteli kiriku sotsiaalkeskus, MTÜ Domus Petri kogu Valgas).
Oma diakooniamaja, -punkt või -jaam on seitsme koguduse juures.
1994. aastast töötab Räpina koguduse juures hooldekodu.
1999. aastast töötab SA EELK Tallinna Diakooniahaigla.
Väljaspool kirikut (kaitseväes, vanglas, haiglas, koolis, politseis) töötavad kaplanid.
Meremeeste ja nende pereliikmete teenimise ja abistamisega tegeleb Eesti Meremeeste Misjon.
1995 moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjon, mille üheks alakomisjoniks on sotsiaalkomisjon. Ühiskomisjoni tööd jätkab 1999. aastal moodustatud valitsuskomisjon.
Allikas: EELK arengukava 2008–2017
Meie ei ela halvasti,» vastab küsimusele, kuidas elab diakooniahaigla, selle juht dr Jelena Leibur ja kinnitab, et haigla töö tugineb tugeval meeskonnatööl.
Vestlusringis on juhataja meeskond: Anne Kodanik – koduõendusosakonna vanemõde, Teija Toivari – õendushoolduse kvaliteedijuht, hospiitsosakonna juht, Katrin Raamat – sotsiaaltöötaja, arendus- ja psühhosotsiaalse töö juht, Hanna-Stiina Heinmets – dementsusosakonna juht, tegevusterapeut, ja Larissa Pivovarova – hooldusosakonna juht, vanemõde. Kindlasti kuulub meeskonda ka kaplan Tanel Ots.
Majandussurutisest hakatakse välja tulema ja tulevikku vaadatakse optimistlikult. Lisaks haigekassale ja patsientide omaosalusele on suur tugi olnud välispartneritest. Tihedat koostööd tehakse Norra ja Soome diakooniahaiglatega, ka sakslased on pikaajalised koostööpartnerid.
Haigla remondikulud katsid peamiselt norralased, patsiendisõbraliku aia rajamist finantseerisid partnerid Schleswig-Holsteinist. Hooldusõed käivad Norras õppimas ja Norra tulevased õed omakorda siin praktikal. Appi tulevad ka Norra vabatahtlikud.
Kutsumus ja hea haridus
Larissa Pivovarova sõnul on tänu norralastele saanud hooldajad kohapeal kaheaastase väljaõppe. Mõni on omaaegse diakooniakooli haridusega. Diakooniahaigla töötajatel peab peale kutsumuse olema ka hea haridus, rõhutab dr Leibur. Paljud, kes alguses tulid, on jäänud, kes kohaneda pole suutnud, on läinud.
Patsientide puuduse üle kurta ei saa, kõik kohad on pidevalt täidetud ja järjekord on pikem, kui voodikohti ongi. Ehkki kohtadega on kitsas, ei jäeta kedagi ukse taha ses mõttes, et nõu võib ikka küsida ja seda ka antakse, märgib Katrin Raamat.
Üks nõutud teenus on koduõendus. Seitse õde teenindavad pidevalt 75 patsienti kodudes. Anne Kodanik ütleb, et haige vajab hooldamist siis, kui pereliikmed tööl on, muidu peaks teda haiglasse tooma.
Dr Leibur kiidab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaid, kellega haiglainimesed head koostööd teevad, ja möönab, et eks läbisaamine sõltub ikka inimestest endist.
Haigekassa maksab maksimaalselt 60 haiglapäeva eest 85%, edaspidine on haige ja tema pere kanda. Keskmiselt on patsient haiglas 25 päeva. On ka neid, kes siin juba aastaid olnud.
Eestis teedrajav
Hospiitsosakonnaga ehk surijate viimse hoolduse osakonnaga on diakooniahaigla olnud Eestis teedrajav. Alustati kümme aastat tagasi. Nüüdseks on hospiitsid ka TÜ kliinikumis ja Ida-Tallinna keskhaiglas. Kokku on 28 kohta. Teavitamiseks on korraldatud kolm hospiitskonverentsi, kus esinemas käinud ka rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistid.
Teija Toivari rõhutab, et patsiendi ja tema pere eest hoolitsemisega on seotud nii õed, arstid kui vaimulik. Hospiitsi üks aluseid on, et parandamatult haige inimese järelejäänud elu võib olla lühike, kuid sellel on väärtus, mida surma saabumine ei vähenda. Oluline on, et inimesel oleks oma väikesed lootused, mille nimel elada.
Haiglas peetakse iga nädal jumalateenistus, toimuvad hingehoidlikud vestlused, õpetaja jagab soovijaile armulauda. Dr Leiburi sõnul on kaplan alati oodatud ja ta võiks siin ka täie kohaga tööl käia.
Tiiu Pikkur
SA EELK Tallinna Diakooniahaigla
Asutatud 1999
Asukoht: Tallinn, Hiiu 42
Kontakt: tel 651 0330, dh@eelk.ee
Kodulehekülg: www.diakooniahaigla.ee
Hooldusravi, hospiits, koduõendus, avahooldus, pansionaat
75 statsionaarset ja 75 koduõenduse patsienti
64-liikmeline personal
Loomulik diakoonia
Kiriku loomuliku olemise juurde kuulub diakoonia. Kirik on oma loomult diakooniline.
Nagu perekond ei tee oma liikmete eest hoolitsemise tööd, vaid lihtsalt elab oma elu, hoolitsedes üksteise eest. Pereliikmete eest hoolitsemine, rõõmude ja murede jagamine, üksteise aitamine kuulub loomulikult perekonnaelu juurde.
Ühine usk, üks Jumal, üks õpetus, sama lootus loob tunde, milles on väga tugev ühendav jõud. Koguduse armastavas osaduses loomulikult hoolitsetakse kaasusklike eest. Nagu tugevas perekonnas on ka tugevas koguduses inimesed hoitud ja hoolitsetud.
Perekonnas on kokkuliitvaks jõuks veresidemed, koguduses ususidemed. Usulised sidemed on sageli osutunud tugevamaks kui pere- või rahvussidemed. Kirikusse kuulumine tähendab osaduskonda kuulumist. Diakoonia on kirikus ka siis loomulikult olemas, kui seal ei tegutse ühtegi abiorganisatsiooni.
Võib aga juhtuda, et selles loomulikus abistamises keegi jääb millegipärast kõrvale, siis tuleb nende aitamiseks tegelda organiseeritud diakooniaga. Apostlite tegude raamatu 6. peatükis öeldakse, et kreekakeelsed juudid hakkasid nurisema heebrea keelt kõnelevate vastu, et igapäevases abistamises jäetakse nende lesed kahe silma vahele. Sellises olukorras tuli korralduslikult koguduses midagi ette võtta. Nii kuulub siis kiriku diakoonia juurde ka erilise abi korraldamine. See ei ole siiski diakooniatöö peamine tegevus, vaid lisategevus koguduse loomulikule diakooniale.
Olgu meil avatud silma kiriku loomuliku diakoonia märkamiseks. Olgem tänulikud õnnistuste ja abi eest, mida võime vastu võtta koguduse kaudu. Hinnakem koguduse osadust.
ÜKS KÜSIMUS
Millised on olnud EELK diakooniakomisjoni töösuunad?
Hüllo-Kristjan Simson, diakooniakomisjoni liige, Emmaste, Käina, Kärdla, Pühalepa ja Reigi koguduse õpetaja:
Diakooniakomisjon on konsistooriumi juurde moodustatud alaline komisjon, mille ülesandeks on koordineerida kiriku diakooniatööd. Nagu täpsustab EELK kirikuseadustik, on komisjon loodud vastava ala assessori töövaldkonna küsimuste arutamiseks. Alaline komisjon analüüsib praostkondade, koguduste ja asutuste tegevust ning teeb ettepanekuid EELK arengukava koostamiseks või muutmiseks komisjoni valdkonda puudutavates küsimustes (KS § 134).
Seega on diakooniakomisjoni näol tegemist eelkõige nõuandva organiga konsistooriumi juures, mis ise praktilise diakooniatööga otseselt ei tegele. Kiriku diakooniatöö juhtimise ja korraldamise eest vastutavad vastava ala assessor ja konsistooriumi juurde moodustatud diakooniatalitus.
Alaliste komisjonide kooskäimise sageduse kohta kirikuseadustik ettekirjutusi ei tee, seda otsustab vastava ala assessor. Seni on praktika olnud selline, et diakooniakomisjoni koosolek on kokku kutsutud 3–4 korral aastas.
Teemad, mida komisjon viimasel paaril aastal arutanud, on olnud järgmised: EELK kriisiabi- ja diakooniavõrgustiku loomine, MTÜ Kaplanite Kogu asutamise toetamine, EELK osalemine programmis Interreg, diakooniateemalise vaimulike konverentsi korraldamine 2010. aastal, konsistooriumi juurde diakooniatalituse moodustamist puudutavad küsimused, AIDSi-teemaline koostöö Luterliku Maailmaliiduga, haiglakaplanaadi arendamisega seotud küsimused, EELK diakooniatöö aruandluse täiendamine, diakooniatalituse strateegia ja tegevuskava, EELK arengukava täiendamine diakooniatöö osas, ettepanekud arutamiseks vabariigi valitsuse ja EELK valitsuskomisjoni sotsiaalalakomisjonile.
Tuleb tunnistada, et Hiiumaa koguduste diakooniatööga on komisjonis arutluse all olnud teemadel vähe seost. Vahest ainult kriisiabi- ja diakooniavõrgustiku loomine ning haiglakaplanaadi moodustamine on teemad, millel on mingi kokkupuude Hiiumaa koguduste elu ja diakooniatööga.
Diakooniakomisjoni liikmed on Joel Luhamets (esimees), Kadri Lääs, Igor Miller, Urmas Nagel, Mart Salumäe, Hüllo-Kristjan Simson, Liia Vain ja Avo Üprus.
Diakooniatalitus loob võimalusi
EELK Konsistooriumi diakooniatalitus keskendub sotsiaalteenustele ja nende osutamiseks vajalikele tugiteenustele, välistamata eestkostet ja arendustegevust.
Diakoonias on kirjeldatud neli lähenemist tööks kogukonnas. Osutatakse sotsiaalteenuseid, vastates otsestele vajadustele erinevate hoolekande-, kohtlemis- ja raviprogrammidega. Pakutakse eestkostet, seistes sihtgruppide vajaduste ja õiguste eest. Kasutatakse traditsiooniliseks peetud kogukonna arendamise mudelit, otsides ja leides lahendusi ning viies need koos kohalike kogukondade ja omavalitsustega ellu.
Üha enam kasutatakse ka kogukonna organiseerimise mudelit, pannes inimesi välja töötama ja ellu viima plaane oma olukorra parandamiseks ning vajadusel vastandudes neile, kes ei toeta ega austa inimeste õigusi.
Diakooniatalituse missioon ja visioon
Oleme kiriklikele asutustele, organisatsioonidele ja kogudustele toeks ja asjatundlikuks abiks tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, koostöövõrgustiku ja sotsiaalpartnerluse loomisel ühiskonnas.
Osaleme kogudustele ja kiriklikele ühendustele soodsa tegevuskeskkonna kujundamisel inimeste elukvaliteedi parandamiseks ning vaesuse, töötuse ja tõrjutuse vähendamiseks.
Visioon kuvab pildi, milliseks kujunetakse organisatsioonina ning millistena soovitakse näha olulisi arenguid ühiskonnas aastani 2017.
Teeme tööd selle nimel, et kujuneks terve, turvaline ja moraalne ühiskond, milles kirikul ja kogudustel on selge sotsiaalne orientatsioon, selle realiseerimiseks vajalik võimekus ja positsioon võrgustikes. Diakoonia- ja ühiskonnatöö talitus on tunnustatud eestkoste- ja tugistruktuur kogudustele, kiriklikele ühendustele ja nende tegevuse sihtgruppidele.
Peaeesmärgi saavutamine
Peame vajalikuks tõsta kiriklike asutuste, organisatsioonide ja koguduste võimekust teenuste väljakujundamisel ning osutamisel, arendada koostööd teiste koguduste ja mittetulundusühendustega, avaliku ja ärisektoriga.
Diakooniatalitus keskendub käesoleval arenguetapil sotsiaalteenuste ja nende osutamiseks vajalike tugiteenuste arendamisele ja osutamisele ning selleks vajalike eelduste loomisele koguduste juures ja koguduste kaudu.
Sotsiaalteenus on avalik teenus, mis lähtub üksikisiku vajadustest. Olenemata sellest, kas sotsiaalteenust osutab eraõiguslik või avalik-õiguslik asutus, erineb see oluliselt teistest siseturul pakutavatest teenustest selle poolest, et aluseks on solidaarsuspõhimõte. Teenus peab vastama üksikisiku vajadustele ning järgima põhiõigust sotsiaalsele kaitsele ja edendama ühiskonna sotsiaalset ühtekuuluvust.
Kiriku poolt sotsiaalteenuste osutamisel arvestatakse turgude eripära, aga ollakse orienteeritud positiivse muutuse esilekutsumisele üksikisiku või grupi olukorras. Loomulikult ei välista see kasumlikkust ka ärilises tähenduses, aga kasum suunatakse teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisse ning organisatsiooni arengusse.
Koostöö kohalikul tasandil
Omavalitsuslikke ülesandeid võib jaotada ka vabatahtlikeks ja kohustuslikeks ülesanneteks. Vabatahtlikke ülesandeid omavalitsus ei ole kohustatud täitma, kuid võib endale täitmiseks võtta. See on väga avar tegevus- ning ühtlasi arendusruum. Vastavalt ilmnenud vajadustele võib välja töötada uudseid lähenemisi ja teenuseid, küsimus on ainult ressursside leidmises.
Kohalikul omavalitsusel tuleb tagada avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel, olenemata sellest, kas teenuseid osutavad valla ametnikud ja asutused või on teenus delegeeritud valitsussektorist väljapoole. Näiteks kohalikule kogudusele või vabaühendusele.
Seda soodustab nii teenuste delegeerimise riiklik programm kui ka valitsuslepe. Valitsusleppes on selgelt kirjas põhimõte, mille kohaselt tehakse heal meelel koostööd kirikute ja kogudustega ning soodustatakse teenuste delegeerimist neile. Sellega on soodus positsioon läbirääkimisteks loodud.
Avo Üprus
Ülle Luukas otsib teenimistöös uusi võimalusi
Diakooniatalituse juhataja abi Ülle Luukas (fotol) ütleb, et temal on praegu sisseelamise periood – alustas ta ju sel kohal vaid kuu aega tagasi.
EELK Konsistooriumi diakooniatalitus, mis on ellu kutsutud koordineerimaks üldkiriklikku teenimistööd ja loomaks paremat võrgustikku ühiskonna eri osapooltega, on aidanud kaasa hulga projektide käivitamisele. Uue inimesena on seal tööd alustanud Ülle Luukas.
Ülle Luukas lõpetas veebruaris projektikursuse «Teeme koos!» ning ütleb oma tegemiste kohta, et tema tööülesanneteks on konsulteerida kohalikele omavalitsustele teenuseid osutavate kiriklike asutuste juhte ja organisatsioonide juhte uute teenuste arendamisel, lepingute ettevalmistamisel ja sõlmimisel, projektitaotluste kirjutamisel ning finantseerimismehhanismide leidmisel.
«Olen jõudnud aidata, toetada projekti koostamisel, mille eesmärgiks on vaimupuudega noorte, nende tugiisikute ja perekondade kodunt väljatoomine ning sotsiaalse isoleerituse leevendamine. Mõtted liiguvad ja otsime võimalusi, kuidas taastada postiteenuste osutamine külades, kus kasutuseta pastoraadihooned olemas, samal ajal saaksid tööd ja tegevust töötud inimesed,» räägib Luukas.
«Olen jõudnud arusaamisele,» tõdeb ta, «et diakooniline tegevus, praktika, toimub alati tegelikus elus, kus inimesed kannatavad, kogevad vaesust, ülekohut, teadmatust või midagi muud, mis võib ohustada nende inimväärikust. Tänapäeva muutuvas maailmas inimesed ei tea kõiki oma võimalusi ja õigusi ning ei oska leida kaitset.»
Ülle Luukas räägib, et talle endale pakub huvi hingehoid ning ta soovib ennast selles vallas ka täiendada. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna, on kolme täiskasvanud lapse ema ja kahe lapselapse vanaema.
Mari Paenurm
Kogumik koguduse toimimisest kogukonnas
Enamik esmatähtsaid avalikke teenuseid osutatakse inimestele kohalikul tasandil.
Projekti «Algatusrühmast meeskonnaks», mida juhtis Kerstin Kask usuteaduse instituudist, raames ilmus eelmisel aastal koguduste parimaid praktikaid tutvustav kogumik «Kirik keset küla: kogudus kogukonnas». Ettevõtmised, mida selles raamatus kirjeldatakse, on oma sihtgruppide poolest väga erinevad, haarates pea kogu inimese elukaart.
Kogumik näitab, kuidas edendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja koguduste koostöös. Kogemusi jagavad kiriku töötegijad, kes on kohtadel ellu kutsunud kogukonnale suunatud teenuste osutamise. Lugeja saab teada Räpina koguduse hooldekodu tööst, Valga koguduse osalusel loodud Domus Petri kogu tööst töötute ja vähekindlustatud peredega, Viljandi Pauluse koguduse diakooniamaja pakutavatest teenustest jpm. Huviline leiab siit kindlasti tegevusi, mida endagi kodukoguduses arendada.
Kogumiku üllitamist on rahastanud Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Eesti Kirik
Kiriku siirdumine varjust valgusesse
Kaks aastat on möödunud peapiiskopi üleskutsest anda oma panus ühiskonna arengusse, vaesuse leevendamisse ning toimetuleku kasvatamisse.
Need ülesanded on otseselt seotud diakooniavõrgustiku arendamise, koguduste sotsiaalse aktiivsuse tõstmise ja koostööga ning diakooniatalitus on kutsutud neid ülesandeid ellu viima.
Kirik keset küla
Valminud on kiriku arengukavaga ning ühiskonna vajadustega haakuv diakooniastrateegia ja tegevuskava, mille kohaselt pakutakse koolituse, nõustamise ja juhendamise kaudu abi kogudustele ja vabaühendustele. Praostkondades viiakse läbi õppe- ja teabepäevi, mille käigus tutvustatakse kodanikuühiskonna põhimõtteid ja väärtusi, saavutamaks koguduste suuremat lõimumist kodanikuühiskonna arengusse ja kohalike omavalitsuste tegevusse.
Talituse esimeste tegevusaastate motoks on olnud «Kirik keset küla», mis märgib valmisolekut siirduda marginaalsusest avalikkusesse, võtta vastutust ning töötada tihedas partnerlusvõrgustikus.
Peame oluliseks haridust ja teaduspõhisust ning teeme koostööd teabeküllaste arendus- ja teadusasutustega, nagu EELK Usuteaduse Instituut, maakondlikud arenduskeskused, kunagise EELK Kriminaaltöö Keskuse tegevust jätkav MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut. Osaletakse mitmes välissuhete võrgustikus. Maikuus kogunevad diakoonia projektijuhid, arendajad ja teenuste osutajad kevadlaagrisse, et pakkuda üksteisele teadmust ja tuge.
Ilmumas on käsiraamat, mis pakub näpunäiteid koostööks kohalike omavalitsustega (koostajad Ingmar Kurg ja Raivo Linnas). Usuteaduse instituudi toimetiste sarjas ilmus hingehoiu käsiraamat (tõlkinud Urmas Oras).
«Teeme koos!» on üldkiriklik arendusprojekt, mida juhib diakoonia- ja ühiskonnatöö talitus ning finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondist elukestva õppe arendamise SA Innove vahendusel. Projekti käigus luuakse tänastele töötutele uusi töökohti, millest olulisimad on arendusjuhtide ametikohad. Praeguseks on tööle asunud 10 arendusjuhti ja alustatud uue rühma komplekteerimist. Uuest ideekonkursist loe 4. lk.
Vanglast vabanenud
Oikumeeniline projekt «Vanglast vabanenute tugivõrgustiku loomine Virumaal» toimib koostöös Eesti Kirikute Nõukogu ja justiitsministeeriumiga. Projekti raames koolitatakse ja rakendatakse tööle tugiisikud, kes aitavad vabanejatel alustada ausat elu. Võtmeisikuteks projekti läbiviimisel on Igor Miller, Tiiu Kadarik, Artur Põld ja Olev Vask.
Kriminaalpreventsiooni instituut osaleb Kieli ülikooli juhitud projektis «Taastav õigus» ning korraldab selle raames sügisel Tallinnas rahvusvahelise konverentsi kuriteoohvrite õigustest ja vajadustest.
Läbiviimisel on uuring «Eakate kinnipeetavate tervislikust olukorrast ja elukvaliteedist», mis päädib samuti konverentsiga Tallinnas. Peale Eesti viiakse uuring läbi ka Soomes, Lätis, Leedus ja Valgevenes. Käimas on erinevad projektid vanglates ja koolides. Teostajateks Keili Kollamaa, Ingmar Kurg ja Jaanus Kangur.
Nõustamine ja toetamine
Läänemaal on ellu kutsutud koolitus- ja tugistruktuur «Lihula õpikoda», mille ülesannete hulgas on kohalike koguduste konsulteerimine sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas. Harjumaal alustas tööd sihtasutus õppe- ja puhkekeskuse rajamiseks ning koguduste nõustamiseks majandus- ja kultuuritegevuses. Projekte juhivad Jaan Laats ja Andres Õis. Lastehoiuteenuse arendamisega koguduste juures tegelevad Erika Taaramäe ja Sulev Kuuskmäe.
Hasartmängu nõukogule on esitatud taotlus vaimupuuetega inimeste leerilaagri korraldamiseks. Oma ettekujutus vaimupuuetega inimeste abistamisest on Tiina Oolil ja Elve Benderil. Haiglahingehoiu ja kaplanaadi arendamiseks käivad läbirääkimised erinevate institutsioonidega. Oma nõusoleku seda protsessi sisustada on andnud Naatan Haamer. Lähiajal on loomisel kaplanite kutseühingu tegevjuhi ja sotsiaalteenuste programmijuhi ametikohad.
Kodanikuaktiivsus
Osaleme MTÜ Vita Livonia projektis kirikute kaasamisest kodanikuühiskonna arengusse, kus koos töötavad kirikutega ning kirikuliikmetega aktiivses kontaktis olevad organisatsioonid.
Kui nüüdseks on ette näidata häid tulemusi koostöökontaktide loomisel riigi struktuuride ning kirikute ja koguduste juhtkondade tasandil, siis sageli jääb tähelepanu alt välja ning on teadmata see, kuidas on kirikuliikmed saanud kasutada võimalust oma kodanikuaktiivsust väljendada.
Ent just koguduseliikmed on märkimisväärne osa kodanikuühiskonna tervikliku toimimise tähenduses. Inimeste osalemine neid puudutavate otsuste vastuvõtmises ja kohalike omavalitsuste arengukavade koostamises on kodanike õigus, aga paljud ei ole sellest teadlikud.
Kiriklikust diakooniatööst rääkides tahan nimetada ja tänada pikemat aega toimivate asutuste ja organisatsioonide, nagu Kuressaare koguduse turvakodu, Räpina koguduse hooldekodu, Tallinna Peeteli koguduse sotsiaalkeskuse, diakooniahaigla, Valga Peetri-Luke, Tartu Pauluse, Pärnu Eliisabeti, Haapsalu Püha Johannese ja mitme teise koguduse tänuväärset tegevust ning paljude diakooniakoordinaatorite tööd kohtadel.
Olulisteks partneriteks EELK arengukavas 2008–2017 ja diakooniatalituse tegevuskavas 2011–2012 määratletud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimisel on mitmed ministeeriumid, omavalitsused ja vabaühendused.
Vahendid tegevuseks on taotletud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt, hasartmängu nõukogult, Põhjamaade Ministrite Nõukogult, Euroopa Liidu struktuurifondidelt, regionaalse ja kodanikuühiskonna arengu programmidest.
Täname toetajaid, kes on andnud oma panuse kodanikuühiskonna ja kiriku arengusse ning osalevad kiriku siirdumisel varjust valgusesse, kogukonna ääremaalt elu keskmesse.
Avo Üprus
Toetamine koolituse kaudu
Usuteaduse instituudi üks oluline arendusvaldkond viimasel viiel aastal on olnud diakoonia.
Läbi koolituse ja arendusprojektide panustatakse kiriku diakooniatöö arengusse, eelkõige EELK tegevuste, aga ka oikumeenilisel ja ühiskondlikul tasemel. Euroopa Sotsiaalfondi toel on teoks saanud kaks projekti: koostöös EKNiga Eesti kaplanaadi väljaarendamiseks ja vanemaealiste inimeste tööturul püsimise toetamiseks.
Sügisel algas Grundtvigi programmi toel projekt «Kogukonna arendamise kultuuridevahelised meetodid», mille raames Eesti, Rumeenia, Bulgaaria, Itaalia ja Norra vaimulikud jagavad kogemusi erinevatest töövaldkondadest koguduses ning nende rollist kogukonna arendamisel.
Sotsiaalvaldkonna magistriõppeprogrammi «Diakoonia ja sotsiaalteenused» eesmärgiks on aidata kaasa kogukondade arendamisele ning parandada erasektori organisatsioonide suutlikkust pakkuda sotsiaalteenuseid. Teoloogia valdkonnas on akadeemilise usuteaduse õppekava raames võimalik spetsialiseeruda diakooniaõpingutele. Instituut kuulub rahvusvahelisse diakooniat õpetavate kõrgkoolide võrgustikku.
Lisaks akadeemilisele õppele toimub instituudis regulaarne diakoonia- ja sotsiaaltöö alane täiendusõpe, kursusi on nii vabatahtlikele kui palgalistele töötegijatele.
Diakooniatalituse tellimusel viidi läbi diakooniatöö arendusjuhtide koolitus- ja arenguprogramm. Osalejad omandasid poole aasta vältel teadmisi diakoonia teoloogilistest alustest, sotsiaalsest ettevõtlusest ja avalike teenuste pakkumisest, projektide ja äriplaani koostamisest ning juhtimisest ja tööst vabatahtlikega. Sellele eelnes koostöö talituse arengustrateegia koostamisel ja diakooniavõrgustiku arendamisel. Kõige sellega jätkatakse instituudis ka edaspidi.
Valitsuskomisjonis riigi ja kiriku esindajad
Eesti Vabariigi Valitsuse ja EELK vahelise koostöö arendamiseks moodustatud valitsuskomisjoni sotsiaalküsimuste alakomisjon on üks neljast alakomisjonist.
1999. aastast tegutseb valitsuse ja EELK vahelise koostöö arendamiseks valitsuskomisjon, mis jätkab sisuliselt 1995. aastal moodustatud ühiskomisjoni tööd. Komisjoni tööd juhib regionaalminister, kaasesimees on EELK peapiiskop.
Et ühiskomisjon käib koos kaks korda aastas, siis vahepeal töötavad alakomisjonid, millest aktiivsemad on kultuuriväärtuste komisjon ja sotsiaalkomisjon.
Sotsiaalkomisjoni tegevus on reaktiveerunud 2008. aastast, kui komisjoni hakkas juhtima Avo Üprus. Komisjoni kuuluvad veel Hedy Eeriksoo (Eesti Haiglate Liit), Rünno Lass (Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda), Maarja Krais (sotsiaalministeerium), Inna Vabamäe (sotsiaalministeerium), Heino Nurk (EELK), Vaike Salveste (EELK), Igor Miller (EELK), Mart Salumäe (EELK).
Komisjoni koosolekutel on käsitletud järgmisi teemasid: kaplani kutsestandard, kaplanite täiendusõpe, kaplaniteenistuse sisseseadmine haiglates ja hoolekandeasutustes, diakooniahaiglaga seotud küsimused (nt omandiküsimus), vanglast vabanenute sotsiaalne rehabilitatsioon jne.
Avo Üprus on osalenud justiitsministeeriumi töörühmas, kus on arutatud vanglast vabanenutele nõustamisteenuste osutamist loodavate regionaalsete keskuste kaudu; elamispinnaga varustamist ehk majutamist kui kohaliku omavalitsuse ülesannet; kogukonnakaplanaadi ehk mittetulundusühingute, koguduste ja vabatahtlike koordineeritud võrgustiku vajalikkust vanglast vabanenute readapteerimiseks, olukorra leevendamiseks ning korduvkuritegevuse vähendamiseks.
Komisjoni töökoosolekutel on külalistena käinud Kersti Põldemaa Tallinna Sotsiaaltöö Keskusest ja Andrus Toompuu Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist, kes tutvustasid rehabilitatsiooniga seotud temaatikat Tallinnas. Haiglahingehoiu arendamisest ja haiglakaplanaadist käis rääkimas pikaajalise praktikaga Naatan Haamer. Diakooniahaigla kvaliteedijuht Teija Toivari kõneles haiglatest teoloogiaüliõpilaste praktikabaasina.
Sotsiaalkomisjoni tegevuse mõjusid võib näha ka selles, et konsistooriumis on moodustatud diakooniatalitus, kes teeb koostööd kolmanda sektoriga, kohalike omavalitsustega, riiklike asutustega; lähemalt saab valdkonnaga tutvuda veebilehe kaudu: http://www.eelk.ee/diakoonia/ .
Konsistoorium on toetanud kavandatud muudatusi sotsiaalhoolekande seaduses ja esitanud sotsiaalministeeriumile mitmeid ettepanekuid. Välja on antud tõlkeline hingehoiuõpik «Inimese kõrval».
Regulaarselt on sotsiaalkomisjoni tegevusest antud ülevaateid valitsuse ja EELK valitsuskomisjonile, kes on alakomisjoni tööga rahule jäänud.
Ilmo Au,
siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja
Kogemused projektist «Teeme koos!»
Tiiu Kadarik, Rakvere Kolmainu koguduse liige:
Projekt «Tugiisikusüsteemi loomine Virumaal Viru vangla ja usuliste ühenduste koostöös».
Otsene ettepanek tuli Rakvere Kolmainu koguduse õpetajalt Tauno Toompuult. Siiani on olnud kõik puhas rõõm, õppimine ja uute kogemuste saamine. Praeguseks on justiitsministeerium sõlminud koostöölepingu Eesti Kirikute Nõukoguga vanglast vabanenute tugivõrgustiku loomiseks Virumaal.
Võtmeküsimuseks on leida need teenimiskohad, kus kirik saaks kogukonna arengule kaasa aidata. On palju erinevaid valdkondi, kus me kirikuna saame oma tuge pakkuda, ja teinekord on need sellised asjad, kus kogukond polegi osanud mõelda, et kirik võiks siin suuta midagi ära teha. Seega peaks kogukonna keskmes olemiseks kirik ise aktiivselt otsima neid kogukonna vajadusi, mille rahuldamisega tegelemiseks oleks meil nii missiooni kui ressurssi.
Koolitusele tulijale soovitan vaadata endasse ja küsida: kas ma olen siin sellepärast, et tahan sellega tõesti tegelda, või sellepärast, et mul pole midagi targemat teha?
Andres Õis, Kose koguduse juhatuse esimees:
Projekt «Sihtasutuse Kihelkonna Laagrikeskus töö käivitamine ja juhtimine».
Osalesin 2010. aasta suvel Tartus vaimulikul laulupeol, kui minu juurde tuli Kerstin Kask, ulatades reklaamlehe ideekonkurssi «Teeme koos!» tutvustava materjaliga. Kaks peamist, kandvat ideed olid laagrikeskuse asutamine ning piibliainelise teemapargi loomine Kose kiriku maadele. Laagrikeskuse ideest on nüüdseks saamas reaalsus.
Asutamisel on sihtasutus Kihelkonna Laagrikeskus, mille eesmärgiks on pakkuda aasta ringi teenust lastele, noortele ja nende vanematele vaba aja sisustamisel, elukestva õppe korraldamisel, pärimuskultuuri hoidmisel, selle tutvustamisel ja arendamisel ning valmistada ette EELK kogudustele nõustamisteenuse osutamise korraldamist. Teemapargi idee on samuti asunud oma elu elama.
Kogudus peab oma tegudega astuma kirikumäest alla, asuma tegema seda tööd, mida riik koolides ei julge või ei taha teha. Aga palvetagem ja tehkem tööd selle nimel.
Uutele «Teeme koos!» projektiga liitujatele soovitan otsida mälusopist üles just see idee, mille teostamise mõte teid enim erutab, millesse kirglikult usute ning mille eest olete valmis lahinguid pidama.
Teadlikult kujundatud keskkond
Olen olnud seotud diakooniatööga Pärnu Eliisabeti koguduses viis aastat, mis on piisav aeg kokkuvõtete tegemiseks, samuti tulevikku vaatamiseks. Kuidas tegutseda edasi või kas on piisavalt motivatsiooni ja ressursse edasiliikumiseks?
Kas on tegutsetud pelgalt tegutsemise enda pärast või on tegevusega kaasnenud tulemused ja tuntus?
Mis tahes eduka ühingu või ettevõtte tegevus on suunatud nii sissepoole, oma liikmetele, kui väljapoole, ühiskonnale. Ka mulle meeldib mõelda ja vaadelda koguduse tegevust kahesuunalisena. Taoline mõtteviis aitab hoida valitud kurssi.
Diakoonilist teed alustasin meeskonna loomisega. Ja nii peaaegu viis aastat igal kolmapäeval saab kokku diakooniameeskond. See on küll pisuke karjake, ent ustav Jumalale, kogudusele ja õnnetutele väljaspool kogudust. Need inimesed on diakoonia südameks.
Oma koguduse liikmete heaks tegutseb iganädalane töötegijate osadusgrupp, kus koordineeritakse kodukülastusi, eakate toomist kirikusse ja diakoonia infolehe jagamist. Meie hooleks on seegi, et kirikusse missale tulijaid võetakse uksel tervitades vastu. Igal suvel läheme kogudusega reisile ja peame maalilaagrit.
Koguduse väljapoole suunatud diakooniatöö võttis aasta tagasi iseseisva mittetulundusühingu vormi, mis kujunes tõsiseks väljakutseks. Meeskond on sama, ent oma sisekaemuses tunnen isoleeritust, mittekuulumist kiriku juurde, kuigi kogudus on ühingu üks asutajaliikmeid.
Iseseisva ühingu positiivseks väljundiks on vastutuse suurenemine ja ellujäämine üldse. Antud positsioonilt on võimalik avastada ja realiseerida koostöövõimalusi fondide, omavalitsuse ja teiste ühingutega.
Nüüdseks on jäänud seljataha paarile grupile töötukassa riigihanke kaudu korraldatud tööharjutused. On soetatud puutöömasinad ja õmblusmasinad ning sisustatud arvutiklass. Meil on väike vanakraamikauplus Ringvaade. Tegutseme rentnikena linnalt saadud ruumides.
Pärnu toidupank saab juulikuus kaheaastaseks. Detsembris allkirjastasime koostöölepingu Eesti toidupangaga, kellega koostöö sujub. Meie ühingut on tunnustatud sotsiaalministeeriumi tänukirjaga toidupanga tegevuse eest. Sihtgrupini jõudmiseks oleme pidanud ümarlaudu kohalike omavalitsuste esindajate ja ühingutega, mis andsid tõesti häid tulemusi. Ühingud leiavad raskustes pered ja toidupank jagab abivajajatele toiduaineid.
Peale eespool nimetatu pakume linnale vältimatu abi teenust. Igal aastal on koos käinud vähemalt üks leinagrupp. Kord kuus saab kokku maaligrupp ning tegutseb ka keeleharjutusgrupp, kus uuritakse ingliskeelset Uut Testamenti. Regulaarselt külastame Pärnu kahe hooldekodu hoolealuseid ja pakume hingehoidu.
Nagu eelkirjeldatust näha, on meie ühing valinud oma väljundi läbi mitmekülgse tegevuse. Meie eesmärgiks on luua tingimused inimeste lõimumiseks, see on teadlikult kujundatud keskkond, kus kohtuvad kogudus ja ühiskond.
2011. aasta sündmusi
22.02. Kuriteoohvrite toetamise päev. Eestpalved ja teavitus
01.04. Kümme aastat Peeteli koguduse päevakeskuse pühitsemisest
22.04. Kaksteist aastat diakooniahaiglat
20.–21.05. Diakooniatalituse väljasõiduseminar
04.05. «Teeme koos!» projekti koolitushanke väljakuulutamine
21.05. Ideekonkursi tähtaeg
13.–16.06. Interdiaci võrgustiku koostööseminar Helsingis
30.06–04.07. Vanglatöö tegijate ülemaailmne kokkutulek Torontos
01.08. Registreerumine vanglatöö vabatahtlike täienduskoolitusele
12.–15.09. Alustab «Teeme koos!» projekti 2. koolitusgrupp
08.10. Lahtiste uste päev diakooniahaiglas
10.–14.10. Interdiaci võrgustiku koostööseminar Tšehhimaal
26.11. Kodanikupäev. Algab kohalike omavalitsuste ja koguduste koostöö käsiraamatu ettetellimine
01.12. Ülemaailmne AIDSi-ohvrite mälestamise päev. Eestpalved ja mälestusteenistused
Räpina hooldekodu täidab kogukonna vajadusi
Ühel päikselisel varakevadisel päeval käisime tutvumas Räpina hooldekodu eluga, et näha, kuidas liidab sealne teeniv töö inimesi.
Kui Tartu poolt Räpinasse sisse sõita, jääb juba enne peatänavale keeramist tee äärde kahekorruseline hall maja, mis oma tagasihoidlikkuses just väga silma ei hakka. See on Räpina koguduse hooldekodu. Ainuke omataoline Eestis.
Parasjagu on hoovi puid toodud. Mitte võrguga ja lõhutuid nagu mõnikord linnarahval ette tuleb, vaid kolmemeetriseid palke. Eks see kõik tule lõhkuda ja riita sättida.
Soe ja südamlik paik
Majas on vaikne, eeskoridoris põleb küünal musta lindiga, keegi asukatest on lahkunud. Lõunasöök on just söödud ja alanud vaikne tund, allkorruse suuremas ruumis on osa rahvast ennast teleri ette sättinud.
Ratastoolis Linda naeratab juba kaugelt vastu, räägib oma mõnusast äraolemisest põetajate hoole all, sellest, et ta ei saa ise kodus hakkama. Ta teab, et on üle üheksakümne vana. Ütleb, et kõik ootavad, millal nii soojaks läheb, et saaks rohkem õue.
Juhataja Tiina Luup pole matuselt veel tagasi jõudnud ja ülejäänud personal võtab külalised südamlikult vastu. Maire Jõks teeb väikese ringkäigu. Maire on üka pikema staažiga töötajaist, kuid tema kõrval hindab majarahvas ka vapra Iris Nagelmanni tööd, kes on siin ametis asutuse algusest peale.
Enamjaolt elatakse tubades kahekesi, mind võetakse heatujuliselt vastu, kiidetakse ülalpidamist. Kõigis tubades on palju lilli ja rohelust.
Räpinast pärit Elina Apsalon, kes õpib Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis, on parasjagu praktikal, hetkel söödab vanakesi, aga muidu pakub lisaks kõigele muule hulga rõõmu ühisest käelisest tegevusest. Rulluvad lahti perede lood, lood hoolimisest, aga ka unustamisest.
Ringkäigu ajal on külalistele lõuna valmis pandud ja söögituppa koguneb kogu personal, meenutamaks, kuidas siinne tegevus alguse sai, keegi tööle tuli ja mis aegade jooksul muutunud on.
Räpina hooldekodu alustas 1994. aastal. Kunagine leerimaja saadi omandireformi käigus tagasi ning ühel hooldust vajaval koguduseliikmel, Leida Männistel, oli tarvis kohta, kus olla. Toonane Räpina koguduse õpetaja Heino Nurk pakkus võimalust selles paigas.
Märk teenivast vaimust kogukonnas
Praegu pakub EELK Räpina koguduse hooldekodu teenust kuni 35 inimesele. Tulijaid on nii Lõuna-Eestist kui kaugemalt, hiljaaegu Räpinas avatud hooldushaigla pole huvi siinse vastu vähendanud. On suur hulk neid, kellele hingeline tugi, võimalus jumalateenistustel osaleda on äärmiselt olulised. Nüüdseks on toetajate abiga üle tänava ehitatud koguduse diakooniamaja, mille kaudu teenindatakse piirkonna inimesi ning viiakse neile hooldekodu köögis tehtud sooja lõunat ja pakutakse laiemalt koduhooldust.
Lisaks muule teenindavale personalile, kes ilmselget ühtekuuluvustunnet ilmutab, on töötegijate hulgas osalise koormusega ka kütja ja aednik. Kogu maja on ahjudega köetav, koridoris avaneb nende pikk rivi, tööd on külmal ajal kõvasti. Oma aiast tuleb aga Rutt Plato käe all kogu põhiline söögikraam.
Siinsele Räpina järve lõunaküljele, tuulte eest varjatud paika, on rajatud isegi väike viinamarjaistandus, kust korjatud saagist on mõnel aastal ka koguduse armulauaveini villitud või muidu hooldekodu elanike jaoks hulga mahla tehtud.
Kui juhataja Tiina lauas istet võtab, räägib ta ka igapäevamuredest ning ütleb, et hooldekodus olijate jaoks on tõenäoliselt kõige suurem puudus see, et käelist tegevust, aga ka ringitööd on vähe. Selle järele igatsetakse, sest tegevus loob positiivsemat meeleolu. Vabatahtlike abist tuntakse puudust, neid on olnud välismaalt hulga, loodetakse, et ehk ärgitab keegi initsiatiivi ka kohalikust kogukonnast.
«Eks palju aega ja jõudu võtab paberlik asjaajamine.» Tiina on sellega hästi hakkama saanud. Ta tuli siia 1996. aastal toonase juhataja Helve Hiisi kutsel raamatupidajaks ning hiljem on juba jätkanud juhatajana. Emalikult kindla käega, koostöös koguduse juhatuse ja õpetaja Urmas Nageliga on siin asju aetud. See on kodune paik, kus nii hooldatavad kui personal ühtse perena kogukonna keskel oma igapäevaelu elavad.
Mari Paenurm
EELK Räpina koguduse hooldekodu
Tartu mnt 5, 64504 Räpina
Tel/faks 796 1380
Juhataja Tiina Luup
e-post: rapinahooldekodu@hot.ee
Ideekonkurss: haara kinni võimalusest
Konsistoorium kuulutab välja ideekonkursi, et aidata ettevõtlikel inimestel leida koos kogudustega võimalusi teenuste arendamiseks ja osutamiseks.
Ideekonkursil on oodatud osalema kõik, kes soovivad oma kodukandi elu paremaks muuta.
Tänavuse ideekonkursi fookuses on töötuse vähendamine ning sotsiaalteenused. Ühtegi head mõtet ära ei põlata ning vajadusel osutab konsistooriumi diakooniatalitus idee elluviimisel abi.
Eelmisel konkursil osalenud ideedest on praegu teostamisel ligikaudu iga neljas.
Osale ideekonkursil, kui Sa
• tahad teha elu paremaks,
• leiad võimalusi teha teenused kättesaadavaks koguduste kaudu,
• oled eneses kandnud ideed, mis on jäänud ellu viimata võimaluste puudumise tõttu,
• tunned hästi oma kodukanti, inimeste vajadusi ning omavalitsuse toimimist,
• oled valmis oma idee teoks tegema koos EELK Konsistooriumi diakooniatalituse, koguduse, valla- või linnavalitsuse ja teiste partneritega,
• valdad eesti keelt, vene ja inglise keele oskus tuleb kasuks.
Saada oma CV ja ideekirjeldus (kuni 3500 tähemärki) koos orienteeriva eelarvega hiljemalt 21. maiks aadressile:
Diakooniatalitus, EELK Konsistoorium, Kiriku plats 3, 10130 Tallinn, või diakoonia@eelk.ee.
Ideekavandist peab ilmnema, mida ja kuidas kavatsed teha. Võitjate preemiafond on 450 eurot. Võitmiseks ei pea olema töötu, aga täienduskoolitusel osalemiseks peab. Võitjad tehakse teatavaks hiljemalt nelipühiks.
Ideekonkursil osalenud töötud võivad kandideerida koolituskursusele «Ideest toimiva ettevõtteni», mida rahastatakse projekti «Teeme koos!» raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest SA Innove kaudu.
Kui töötu on ideekonkursi kümne parima hulgas, on koht koolitusgrupis tagatud. Täiendusõppe edukalt läbinutega sõlmitakse tähtajalised töölepingud pooleks aastaks. Selle ajaga on võimalik käivitada oma ettevõte ning taotleda starditoetust.
Koolituskursus algab septembris, aga suveks saab iga kandidaat koolituseks ettevalmistava koduse töö. Lisainfot leiad aadressil: www.eelk.ee/diakoonia .
EELK Konsistooriumi diakooniatalitus
| Väljaandja SA Ajaleht Eesti Kirik koostöös EELK Konsistooriumi diakooniatalitusega. |
