Cantate – laulge

Pühapäeva nimetus tuleb psalmist 98: «Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid». Kui üldiselt on eestlased tasakaalukad ja väheemotsionaalsed, siis muusika ja laulmine on üks meie viise tuua esile oma tundeid ja kogemusi. Laulu saab panna kõik tunded alates ülimast rõõmust ning lõpetades leina ja kurbusega. Nii võib laul saata inimest tema elu kõige olulisematel hetkedel ja tuua esile neid tundeid, mida sõnades on raske väljendada.
Usk ja Jumala kogemine on elus alati midagi müstilist ja erilist. Ilmselt on selle pärast ka loomulik, et uskumise juurde kuulub sageli laulmine. Me keegi ei suuda sõnades selgitada piisava täpsusega, mis toimus näiteks ülestõusmispüha hommikul. Kuid seda ei peagi suutma teisele inimesele ära seletada või põhjendada. Oluline on seda uskuda ja kogeda. Ning selle sõnulseletamatu kogemuse kirjeldamiseks ongi muusika ja laul üks parimaid viise. Laulus saame Jumala ette kanda kõik oma siirad tunded, tänu ja ülistuse, mure ja küsimused. Uskliku südames on uus laul, mis tuleb usust. Ja seda uut laulu lauldes näeb kristlane, mida Jumal on talle andnud, ning see toob alati kaasa tänu ja ülistuse. Nii võime ühes ülestõusmispüha lauluga Jumalat ülistada:
Sind, Issand Kristus, täname, / et tõusid surmast ülesse. / Sa võitsid surma koguni, / tõid meile elu tagasi. / Halleluuja!
Kaido Soom