Berliinis aidati Baltikumi mõista mütoloogiast lähtudes

Berliini kinos Sputnik toimus 5. veebruaril multifilmi öökino pealkirjaga «Baltic animation shorts», mille teemaks oli Balti riikide mütoloogia ja rahvalood.

Öökinos esitati 16 lühifilmi Eestist, Lätist ja Leedust. Huvi filmide vastu oli sedavõrd suur, et kõik huvilised ei mahtunud sajakohalisse kinosaali ära ning 30 inimest pidi ilma filme nägemata koju minema.
Ürituse peakorraldaja oli Leedu Vabariigi kultuuriatašee Berliinis Gabriele Žaiyte, keda toetasid õhtu korraldamisel Eesti Vabariigi kultuuriatašee Berliinis Harry Liivrand ja Läti saatkonna töötajad. Üritust kureeris Giedre Simanauskaite, kes on kuus aastat korraldanud Berliinis Leedu filmifestivale.
Hoolimata sellest, et filmiprogramm algas kell 22 ja lõppes kell 1 öösel, ei lahkunud rahvas saalist. Giedre Simanauskaite sõnul olid kohale tulnud ennekõike need inimesed, kes olid huvitatud Balti riikidest. Simanauskaite leidis, et Balti riikide mõistmiseks on vaja teada nende mütoloogiat. Filmide vahendusel tulevad esile nende riikide sarnasused ja eripärad.
Harry Liivranna sõnul oli tegu esmakordse sellise multifilmiõhtuga Berliinis. Eri aegadel on näidatud Berliinis Baltimaade animatsioone, kuid need pole käsitlenud mingit teemat. Ürituse korraldajad mõtlesid, et mütoloogia ja muinasjutud võiks paeluda laiema publiku tähelepanu ning avada kolme Balti rahva identiteeti.
See näitab, kui palju oleme läbi mütoloogia seotud rahvusvahelise kultuurilooga. Muinasjutud on sageli oma olemuselt rahvusvahelised. Müüdid ja rahvakultuur levivad naabermaadele ja näitavad sellega ühtekuuluvust, Euroopa tervikusse kuulumist, leidis Liivrand.
Eesti Filmiinstituut tegi valiku Eesti filmidest. Kõik meie filmid olid ingliskeelsete subtiitritega, mis tegi nende mõistmise võimalikuks ka kohalikele. Kahjuks polnud teiste riikide kõik filmid tõlgitud ja nii läks osa filmi mõttest kaduma.
Eesti filme tutvustas kultuuriajakirjanik Peeter Kormašov, kes rõhutas, et Eesti rahva jaoks on müüdid väga olulised. Muistne mütoloogia ei kadunud ära, vaid eksisteeris kristlusega paralleelselt edasi, mitte küll saades rahvusliku identiteedi osaks nagu suurematel rahvastel, vaid eestlaste jaoks on tegu ilusa ja maagilise maailmaga. Looduses valitsev vaimsus on eestlaste jaoks väga tähtis. Tegu on rahvusromantilise vaimuga.
Filmiöö läks igati korda ning näitas, et religioonil ja mütoloogial on oluline roll rahvusliku identiteedi mõistmisel.
Kaido Soom