Avinurme kirikus käib vilgas tegevus

Sel aastal jätkuvad Avinurme kirikus kindlustustööd, et peatada pühakoja vajumine.
Möödunud aastal sajandi vanuseks saanud kirik on ehituslikult pisut õnnetu. Kuigi pühakirigi ütleb, et ehita oma hoone kaljule, mitte liivale, paikneb Avinurme kirik palkidel vesisel saviliivasel pinnasel. Et pinnavesi pole stabiilne, hakkasid palgid mädanema ja kirik vajuma.
Juba 1939. aastal olid kirikus vajumisest tekkinud praod, 1960ndatel tehti kiriku kooriosa kindlustamiseks raudtõmmitsad. Kiriku vajumine jätkus, mis tähendas, et puitkonstruktsioonid võivad mingil hetkel variseda. 2003. aastal võeti pinnaseproovid ja hakati tegema projekti. Reaalsete töödeni jõuti aastal 2006.
Esmalt kindlustati torn, siis altariosa vundament ning koos sellega sai uue põranda altariosa ja käärkamber. Selle aasta jaanuaris lõi lahti võlvikaar, mis nüüdseks on tõmmitsatega kinni tõmmatud ja suudetud oma pessa tagasi lükata. Veel juunis seisid pühakojas suured tellingud, kuid praegu leiab vaid teadja silm hädaohtliku prao üles, ütleb koguduse õpetaja Rene Alberi.
Enam ei ole ka suve esimesel poolel pühakoja ümber kõrgunud tellinguid, kuid pikihoone toestamine jätkub. Põhjaküljel on toestamata veel umbes kümme meetrit, kuid töid juhendava inseneri Heino Uuetalu arvates tuleb pingete vältimiseks töötada hoone mõlemal küljel võrdselt. Ilmselt jäävad tänavu tööd veel pooleli, jätkata loodetakse järgmisel aastal.
Sel aastal on kiriku juures töötanud osaühingute Tonerek Ehitus ja Andrus Uuetalu töömehed, raha saadi muinsuskaitseameti kaudu. PRIA on eraldanud raha uue katuse jaoks, see loodetakse peale panna järgmisel aastal. Siis jäävad veel sisetööd. «Avinurme kirikul on õnnistust olnud,» ütleb õpetaja Alberi.
Rita Puidet