Austuseks neile, kes kannatasid

Üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval 23. augustil avati Tallinnas Maarjamäel memoriaal.

Memoriaal on austusavaldus Eestis toime pandud kommunismikuritegude ohvritele ning mälestusmärk nende omastele ja selle valmimine võttis aastaid.
Memoriaali avamisel ütles president Kersti Kaljulaid, et iga totalitaarne ideoloogia on oma olemuselt vabaduse vaenlane. Oikumeenilise õnnistamistalituse pidasid Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder, peapiiskop Urmas Viil­ma ja kaitseväe vanemkaplan Aivar Sarapik. Eraldi palvuse pidas rabi Shmuel Kot ja mälestuspalve tegi kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar.
„Memoriaal on meie austusavaldus nendele Eesti meestele, naistele ja lastele, kes andsid oma elu Eesti eest Nõukogude kommunistliku režiimi ohvritena,“ rõhutas justiitsminister Urmas Rein­salu.
Memoriaal koosneb kahest osast: „Teekond“ ja „Koduaed“. Teekond on pikk ja rõhuv mälestuskoridor, mille seintel on Eesti Mälu Instituudi kogutud 22 000 ohvri nimed. Koridor sümboliseerib kommunismi inimvaenulikkust. Koduaia rahu ja turvalisust annab edasi park õunapuudega ja Juhan Liivi värsiread „Ja langevad teele tuhanded / veel koju jõuavad tuhanded / ja viivad vaeva ja hoole / ja lendavad mesipuu poole!“ koos skulptuursete mesilastega memoriaali välisseinal. Kodust viidi inimesed jõuga ja neid sunniti käima mööda kannatuste rada. Ainult osa neist suutis need kannatused üle elada ja koduaeda naasta.
Memoriaali tellija oli justiitsministeerium. Memoriaali arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse autorid on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann ja Tiiu Truus; skulptuuri autor Kirke Kangro; haljastus Lidia Zarudnajalt. Ohvitseride mälestusmärgi tehniline lahendus on Margus Triibmannilt.
Liina Raudvassar