Aukuninga alandustee
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 24. märts 2010 Nr 14 /
Eelolevasse nädalasse jääb aeg, mil võime Piibli kirjakohtade juhendamisel kõndida koos Kristusega läbi Jeruusalemma Kolgatani. Kui algul on meiega juubeldav hosiannat hüüdev rahvahulk, siis mõni päev hiljem järgneb sellele via dolorosa – kannatuste tee. Teekond, mil Jumala Poeg kannab süüdimõistetu risti oma hukkamispaika. Saatjaks imestunud, võõristavad, hukka mõistvad või kaasa tundvad pilgud. Ja nõnda tänapäevani välja. Sama imestus, võõristus, hukkamõist või pilge, ehk mõnel puhul ka pisut kurbust ja väga vähe puhast armastust. Ainult nüüd muudab ajaline distants kõik tunded leigemaks.
Kui lähedal või kaugel on see aukuninga alandustee meist? Kas me tunneme, et see puudutab meid, ristub või kohtub me oma (elu)teega? Millise pilguga jälgime meie oma Issandat sel teekonnal?
Oma jüngreid eelolevateks sündmusteks ette valmistades ütleb Jeesus: «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks.» (Jh 16:20)
Need sõnad on eriliselt kõnekad Suure Nädala vaikuses. Vaid käies Kristusega piki Kolgata teed jõuad välja ülestõusmispäeva hommikusse. Nagu kuld torkab rohkem silma tumedal foonil, nõnda on ka rõõm kirkam eelnenud kurbuse taustal.
Mare Palgi
