Astudes suurde nädalasse

 

Eelolev pühapäev, 25. märts koondab enda alla mitmed märgilised sündmused: küüditamisohvrite mälestuspäev (loe 6. lk), paastumaarjapäev, palmipuudepüha, üleminek suveajale (kella keeratakse üks tund edasi suvele vastu).

Paastumaarjapäeva
teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest, sellest ka püha nimi: Issanda kuulutamise püha. EELK kirikuseadustik ütleb, et kui Issanda kuulutamise püha langeb suurde nädalasse, peetakse seda palmipuudepüha laupäeval või pühapäeval enne palmipuudepüha. Vastavalt sellele ongi 2018. aastal Issanda kuulutamise püha pidamine 24. märtsil.

Jeesuse sünni ettekuulutus
Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!“ Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada.
Ja ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. (Luuka 1:26–32)

Palmipuudepüha
on liikuv püha, mis langeb pühapäevale nädal enne esimest ülestõusmispüha. Pühapäeva nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega.

Jeesus sõidab kuninglikult Jeruusalemma
Ja kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta edasi Jeruusalemma poole. Ja see sündis, kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale mäe juurde, mida hüütakse Õlimäeks, et ta läkitas kaks jüngritest, öeldes: „Minge vastaskülla, kuhu jõudes te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud kunagi ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia! Ja kui keegi peaks teilt küsima: „Miks te ta lahti päästate?“, siis öelge: „Issand vajab teda.““
Läkitatud aga läksid ja leidsid kõik, just nagu Jee­sus neile oli öelnud. Aga kui nad sälu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile: „Miks te sälu lahti päästate?“ Nemad ütlesid: „Issand vajab teda.“ Ja nad tõid selle Jee­suse juurde, heitsid oma rõivad sälu peale ning panid Jeesuse tema selga istuma. (Luuka 19:28–35)